NSA

Snowden rääkis, kuidas eriteenistused tuvastavad ajakirjanike allikaid

116
(Uuendatud 10:41 15.04.2016)
Edward Snowden pidas videoloengu Rootsi Göteborgi ülikoolis. Ta kõneles sellest, kuidas eriteenistused häkkerite abiga tuvastavad ajakirjanike allikaid. Tema sõnul on ajakirjanikel äärmiselt riskantne kasutada elektronposti.

TALLINN, 11. aprill — Sputnik. USA rahvusliku julgeoleku agentuuri endine töötaja Edward Snowden jutustas videoloengus, mille ta pidas möödunud laupäeval Rootsi Göteborgi ülikoolis uurivatele ajakirjanikele korraldatud seminaris, kuidas eriteenistused teevad kindlaks ajakirjanike allikaid, kasutades muuhulgas ka häkkerite abi nende arvutite ründamiseks ja lahtimuukimiseks, teatas RIA Novosti viidates ajalehele Dagens Nyheter.

„Esimese asjana, mida luureteenistus pärast lekke ilmnemist teeb, uuritakse välja, kes on loo autor," vahendab väljaanne Snowdeni sõnu. Seejärel, rääkis ta, vaadatakse läbi kõik ajakirjaniku kontaktid. Kui kõik ta tuttavad, lähedased ja perekonnaliikmed saavad välistatud, jäävad sõelale tundmatud nimed, mille taga võivad peituda ajakirjaniku infoallikad, nentis Snowden.

„Nad uurivad läbi kogu suhtluse, et teada saada, kellega ajakirjanik on rääkinud. Kes neist on neile tundmatu? Nimekiri jääb aina lühemaks ja lõppude lõpuks suudavad nad tuvastada, kes on allikas," ütles Snowden.

Selle informatsiooni väljaselgitamiseks piisab NSA-le Snowdeni hinnangul vaid metaandmetest, see tähendab teadmisest, kes kellega ühendust võttis. Teiste sõnadega, eriteenistustel ei ole tarvis kõnelusi pealt kuulata või e-kirjavahetust lugeda, rõhutas endine ameerika eriteenistuse töötaja.

„Ma tean, kuivõrd kaitsetud on ajakirjanikud häkkerlike rünnakute suhtes. See on avalik saladus, seda on näidanud paljud uuringud. Võti peitub elektronpostis. Ajakirjanikud toituvad, elavad ja hingavad mitmepidides suhtluses, saavad elektronkirju, mida neil aga sugugi alati ei tasuks usaldada. Kui nad klõpsavad lahti manusena lisatud faili, mis näeb välja täiesti tavaline, saadaksegi nad konksu otsa," selgitas Snowden.

Seminari käigus kommenteeris ta ka terrorirünnakuid Pariisis ja Brüsselis ning vastas küsimusele, kas neid oleks võinud ära hoida, kui võimud oleks suutnud läbi murda terroristide elektrooniliste sidevahendite krüpteeritud kaitsest. Snowden selgitas, et on olemas tõendeid selle kohta, et terroristid ei kasutagi krüpteerimist, vaid üsna lihtsat tehnikat, odavaid mobiiltelefone, mille võib hiljem minema visata.

Edward Snowden andis 2013. aasta juunis ajalehtedele Washington Post ja Guardian hulgaliselt salajasi materjale USA ja Suurbritannia eriteenistuste internetiside jälgimisprogrammide kohta. Seejärel lendas ta Hongkongi ja sealt Moskvasse, kus veetis mõningase aja Moskva lennujaama transiittsoonis. Seepeale pakkus Venemaa Snowdenile ajutist varjupaika aastase tähtajaga tingimusel, et ta lõpetab USA-vastase tegevuse. 2014. aasta esimesel augustil sai Snowden kolmeaastase elamisloa, mis võimaldab tal reisida mitte üksnes Venemaal, vaid ka väljaspool selle piire.

 

116