Kaklus Ülemraadas.

Kavade ja avalduste top-10, mis Arseni Jatsenjukile tuntust teenisid

13
(Uuendatud 15:38 11.04.2016)
Ukraina peaministriks olles kavatses Arseni Jatsenjuk distantseeruda Venemaast ja üritas Teise maailmasõja ajalugu „ümber kirjutada“.

TALLINN, 11. aprill — Sputnik. Oma ametiaja jooksul peaministrina sattus Arseni Jatsenjuk korduvalt suurte skandaalide keskpunkti. Ukraina valitsuskabineti juhi kõige värvikamatest avaldustest ja projektidest lugege RIA Novosti artiklit.

Jatsenjuki „Müür"

2015. aasta mais teatas Arseni Jatsenjuk Venemaa suhtes „toimiva riigipiiri" rajamise alustamisest. Projekt sai nimeks „Müür", hiljem aga nimetati peaministri enda ettepanekul ümber „Euroopa valliks". Projekti autori kavade kohaselt pidi „Müür" kujutama endast kaitsekraavide, piirdetara ja vaatlustornidega varustatud kaitsetaristut. Rajatis plaaniti valmis saada 2018. aastaks.

Kuid need plaanid ei ole ilmselgelt määratud täituma. „Euroopa valli" teostamiseks eraldati algselt kavandatud 4 miljonist grivnast kordades vähem raha. Praeguseks on 2400 km pikkusest piiritaristust valmis ehitatud vaid 270 km.

Lilled ja „debiilikud": kaklus Ülemraadas

2015. aasta detsembris astus peaministri esinemise ajal Ülemraadas poodiumile „Petro Porošenko bloki" saadik, ulatas Jatsenjukile lillekimbu ja püüdis teda istungitesaalist välja tirida. Jatsenjuk klammerdus poodiumi külge, misjärel Ukraina parlamendi saalis puhkes massikaklus.

Raadas toimunud järjekordse šõu põhjuseks sai Jatsenjuki esinemine, milles ta üritas panna vastutuse reformide läbikukkumise eest Porošenko bloki saadikutele.

„Kõik on hästi. Ainult debiilikuid on palju," — nii kommenteeris peaminister parlamendisaadikute tegevust.

NSV Liit tungis kallale Ukrainale ja Saksamaale: ajaloo õppetunnid Jatsenjuki tõlgenduses

2015. aasta jaanuaris saksa telekanalile ARD antud intervjuus rääkis Jatsenjuk, kuidas tegelikult, tema nägemust pidi vallandus Teine maailmasõda.

„Venemaa agressioon Ukrainas — see on rünnak maailma rahu ja Euroopa elukorralduse vastu. Me kõik mäletame hästi NSV Liidu kallaletungi Saksamale ja Ukrainale. Me ei tohi lasta sellel korduda. Mitte kellelgi maailmas ei ole õigust Teise maailmasõja tagajärgi ümber kirjutada," teatas ta.

Venemaa välisministeerium esitas Saksamaa välisesindusele noodi palvega selgitada Saksamaa seisukohta seoses Teise maailmasõjaga. Seepeale teatas Saksamaa välisministeeriumi esindaja Martin Schiffer, et Saksamaa LV seisukoht on muutumatu: „Natsi-Saksamaa pidas NSV Liidu vastu kohutavat sõda, mis põhjustas kirjeldamatuid kannatusi tohutule hulgale vene, ukraina ja teistest rahvustest kodanikele."

Kes ikkagi on kangelane: OUN-UPA rehabiliteerimine

2015. aasta aprillis võttis Ülemraada vastu Arseni Jatsenkuki esitatud seaduseelnõu „XX sajandil Ukraina iseseisvuse eest peetud võitlusest osavõtnute õiguslikust staatusest ja mälestuse jäädvustamisest", mille kohaselt Ukraina iseseisvuse eest võidelnute staatuse said OUN-i liikmed ja UPA sõdurid (mõlemad organisatsioonid on Venemaal keelatud — toim.).

Huvitav on, et 2009. aastal esines Jatsenjuk samasisulise seaduse vastuvõtmise vastu, kuna leidis, et see võib Ukraina ühiskonda lõhestada.

Gaasisõjad

Veel 2014. aasta kevadel tegi Arseni Jatsenjuk avalduse selle kohta, et kohe-kohe sulgeb Venemaa Ukrainale oma gaasikraanid. Samas aga ei tuletanud peaminister meelde põhjust, mille tõttu Moskva võib gaasi sissevoo peatada — fakti, et Kiiev lihtsalt keeldus talle esitatud arveid tasumast. Siis tuli Ukraina peaministril mõte osta vene gaasi mitte Venemaalt, vaid Euroopast, pöörates tarnete suuna vastupidiseks.

„Kui me ei oleks ümberpööratud tarneteed pidi gaasi saanud, oleks küttepuud osutunud Ukrainas kõige menukamaks kaubaks," naljatas ta.

Kuid esialgu deklareeris Kiiev, et peab gaasi hinda 268 dollarit vastuvõetavaks, ehkki Venemaa pakub Ukrainale gaasi hinnaga alla 180 dollari.

Käesoleval ajal ostab Ukraina gaasi pööratud tarneteed pidi peamiselt Slovakkia kaudu, kuigi vaevalt saab kütuse hinda nimetada soodsamaks kui see, mida pakub välja vene pool.

„Närakas" „varga" vastu: konfliktid Saakašvili ja Jatsenjuki vahel

2015. aasta lõpul said Arseni Jatsenjuki ja Odessa oblasti kuberneriks kutsutud Mihhail Saakašvili omavahelised suhted rikutud. Viimane süüdistas pidevalt peaministrit korrumpeerumises, ebakompetentsuses ja tahtmatuses reforme läbi viia. Jatsenjuk aga otsustas hoiduda avalikku konflikti sattumast.

Kuid 2015. aasta detsembris läks Saakašvili rahvusliku reforminõukogu istungil tülli siseministri Arseni Avakoviga. Siseministri kaitseks astus välja Jatsenjuk ja kasutas presidendi juuresolekul Saakašvili isiksuse kohta inetuid väljendeid.

„Närakas — vaat´ kes sa oled! Me kutsusime sind oma riiki tegusid tegema, mitte poliitiliste avantüüridega tegelema. Närakas!" kisendas peaminister, soovitades Saakašvilil Ukrainast „minema kaduda".

Meie olime puu otsas, kui pauk käis: keeldumine võlgu maksmast

2015. aasta detsembris lähenes tähtaeg, mil Ukrainal tuli tasuda Venemaale oma eurobondide võlg, mille Moskva oli lunastanud 2013. aasta lõpul. Kuid vaatamata selle riigivõlaks tunnistamisele isegi IMFi poolt kehtestas Ukraina valitsus 3 miljardi dollari Venemaa Föderatsioonile tagasimaksmisele moratooriumi, põhjendades seda sellega, et Moskva ei suvatsenud laenu restruktureerida.

Venemaa rõhub jätkuvalt tõsiasjale, et see laen ei ole Kiievile antud kommertsalustel, mis tähendab, et seda ei saa käsitleda samade restruktureerimise reeglite järgi, mida on rakendatud teiste laenuvõtjate suhtes.

„Valitsuse (Ukraina) poolt võeti vastu otsus moratooriumi kehtestamisest ja mis tahes väljamaksete peatamisest igasuguse võla tasumiseks Venemaale selle hetkeni, kuni seal võetakse Ukraina seisukohta kuulda ja nõustutakse võlga restruktureerima," teatas Jatsenjuk.

Me tahaksime NATOsse: keeldumine Ukraina blokivälisest staatusest

Ukraina peaminister nõudis algusest peale Ukraina blokivälise staatuse muutmist ja suunas riigi Euroopa Liitu ja NATOsse astumise rajale.

„Ei ole kahtlust, et Ukraina peab saama NATO liikmeks, see on peamine eesmärk reformide tegemiseks riigikaitses ja julgeolekus, ja selleks suunatakse riigi ressurssidest sadu miljardeid. Kuid Ukraina juriidilise NATO-liikmesuse suhtes tuleb jääda täiel määral realistideks, see ei ole kaugeltki lihtne geopoliitiline otsus mitte niivõrd Ukrainale, kuivõrd alliansi liikmetele," rääkis Jatsenjuk, unustades meenutada seda, et kolmandik ukrainlastest ei taha riigi astumist Põhja-Atlandi alliansi liikmeks, samas kui neid, kes on kindlalt sellist soovi avaldanud, on ainult 43%.

Mine Facebooki — toeta omasid

2015. aasta oktoobris soovitas Arseni Jatsenjuk Ukraina koolilastele, et nad hakkaks vene sotsiaalvõrgustiku „V Kontakte" asemel kasutama Facebooki. Sellised avaldused haakuvad täielikult kogu venevastase retoorikaga, mis on Ukrainas nüüdsel ajal levinud, kuid huvitav on peaministri esitatud põhjendus.

„Soovitan teil üle minna „feissi" (Facebook — toim.), kuid mispärast, see on omaette lugu. Lihtsalt panen ette, kuid ei soovita niisama, et minge üle „feissi" — kasvõi sellepärast, et Facebooki asutaja Mark Zuckerbergi pere pärineb Odessast, aga omasid tuleb toetada," ütles ta.

Kuulsusetu lõpp: sunnitud taanduma

Paistab, et Ukraina peaministri tagasiastumist nõudsid kõik: tavakodanikud, kelle usaldus Jatsenjuki vastu langes rekordiliselt madalale, ja rahvasaadikud, kes viimase kahe kuu jooksul peaaegu avalikult arutasid, kes peaks saama peaministriks, ja lääne partnerid, kes rõhutasid vajadust poliitiline kriis kiiremas korras ületada.

Tulemusena — Jatsenjuk astuski tagasi. „Tänasest päevast peale näen oma kohustusi märksa laiemas haardes kui valitsuse juhi volitustes," teatas ta.

 

13
Samal teemal
Arseni Jatsenjuk teatas tagasiastumisest