WikiLeaks nõuab offshore-firmade andmete avalikustamist täies mahus.

WikiLeaks: USA sponderis skandaali maksuvabade firmadega Venemaa ründamiseks

69
USA valitsus on oma mainet tõsiselt kahjustanud, rahastades rünnet Venemaa ja teiste postsovetlike riikide vastu, teatasid infoallikad WikiLeaksist.

ТАLLINN, 7. aprill — Sputnik. Advokaadibüroo Mossack Fonseca „Panama arhiivi" dokumentide ümber nende avalikustamisega puhkenud skandaali korraldas ameeriklaste organiseeeritud kuritegevuse ja korruptsioonijuhtumite uurimise keskus (OCCRP) USA valitsuse ja miljardär George Sorose fondi rahadega, teatas organisatsioon WikiLeaks, kes sai tuntuks salajasete andmete ulatuslike paljastustega, teatab RIA Novosti.

„Putini vastu suunatud rünnaku korraldas OCCRP. See on suunatud Venemaa ja postsovetlike riikide vastu. Seda spondeeerib USAID (Ameerika Ühendriikide arengukoostöö agentuur) ja Soros," öeldakse WikiLeaksi Twitteri-postituses.

USA valitsus on oma mainet tõsiselt kahjustanud, rahastades otseselt rünnet Putini vastu, lisasid info paljastajad.

WikiLeaks nõuab offshore-firmade andmete avalikustamist täies mahus

WikiLeaksi esindaja leiab, et valiku kriteeriumid, mis määravad materjalide avaldamise järjekorra, kajastavad ajakirjanike huvifookust ja ta ei välista, et erapoolikus selle küsimuse käsitlemisel võib ilmneda ka avalikustamiseks valitud dokumentide koosseisus.

Panama õigusbüroo Mossack Fonseca dokumentides sisalduv informatsioon maailma liidrite tehingutest maksuvabade firmade kaudu peab saama avalikustatud täies mahus, aga mitte valikuliselt, nagu seda tehti praegusel juhul, ütles telekanalile RT WikiLeaksi esindaja Kristinn Hrafnsson.

Hrafnsson märkis, et WikiLeaks on väga mahuka salastatud infokoguse sorteerimisega varem kokku puutunud ja organisatsioon mõistab kõikide dokumentide üheaegse avaldamise keerukust. Sellegipoolest avaldas WikiLeaks tema käsutusse jõidnud andmed täies mahus. Hrafnsson loodab, et seekord ei hakka ajakirjanikud informatsiooni kalevi alla panema.

„Lõppude lõpuks peab see (informatsioon) saama avalikkusele üldkasutatavaks omandiks. Niisuguseid andmeid avaldab WikiLeaks. Lai avalikkus hindab seda väga," märkis Hrafnsson.

Kriteeriumide valik, mille alusel määratakse materjalide avaldamise järjekord, kajastab ajakirjanike huvisid: sageli otsivad ajakirjanikud päevavalgele tulnud dokumentidest esmajärjekorras kinnitust oma isiklikele kahtlustustele, märkis ta.

Samal ajal Hrafnsson ei välistanud, et erapoolik suhtumine küsimusse võib mõjutada ka avalikustamiseks valitud dokumentide kooslust. Saadud andmed ei pruugi kajastada kogu pilti tervikuna, kuivõrd ajakirjanike kätte sattusid sellise firma dokumendid, mis tegi koostööd vaid ühe suurima maksuvabas piirkonnas registreeritud pangaga.

„Alati on olemas tõenäosus, et tegemist ei ole ajakirjandusliku kallutatusega, vaid kallutatusega avastatud dokumentides endis," nentis Hrafnsson.

„Panama arhiivi" autentsus ei ole seni ametlikku kinnitust leidnud

Skandaal puhkes siis, kui maailma juhtivad meediakanalid avaldasid uurimistulemused, mille edastas OCCRP ajakirjanduse arendamise assotsiatsioon, kes saab rahalist toetust ÜRO demokraatia fondilt, USA rahvusvahelise koostöö agentuurilt (USAID) ja George Sorose Avatud Ühiskonna fondilt. USAID on USA valitsuse juures tegutsev keskne organ abi osutamiseks välismaal tegutsevatele riiklike ja mitteriiklikele institutsioonidele.

Venemaal lõpetas USAID võimude nõudmisel tegevuse. Venemaa välisministeeriumi ametlik esindaja Aleksandr Lukaševitš rõhutas, et Moskva pretensioonid on tingitud (USA agentuuri) „katsetest stipendiumide jagamise kaudu mõjutada poliitilisi protsesse, sealhulgas erinevatel tasanditel valimisi ja kodanikuühiskonna institutsioone." Tõsiseid küsimusi tekitas välisministeeriumis ka USAID aktiivsus Venemaa eri piirkondades, eriti Põhja-Kaukaasias.

Nagu kinnitavad saksa ajaleht Süddeutsche Zeitung ja briti The Guardian, annavad avaldatud dokumendid, mis puudutavad Panama õigusbürood Mossack Fonseca, tunnistust maailma riigijuhtide ja nendega seotud isikute kaasatusest offshore-skeemidesse. Sadade nimede seas esineb kaudselt ka Venemaa president Vladimir Putin, kuid avalikuks saanud dokumentides ei ole tema nime mainitud.

Seni ei ole „Panama arhiivi" autentsust ametlikult kinnitatud, ettevõte ise aga keeldub seda tegemast, arvates ajakirjanike tegevuse ebaseaduslikuks.

WikiLeaks on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon, kes avalikustab salajast informattsiooni, mis on saadud anonüümsetest allikatest või andmete lekkimise teel. Veebileht loodi 2006. aastal organisatsiooni Sunshine Press poolt. WikiLeaksi asutajaks, peatoimetajaks ja direktoriks on austraalia internetiajakirjanik ning telesaatejuht Julian Assange.

 

 

69