Alates 1. aprillist on kontaktjoonel kokkupõrgete tulemusena saanud surma 20 ja viga 72 sõdurit.

Karabahhi võimud: oleme kaotanud langenutena 20 võitlejat

7
(Uuendatud 20:30 04.04.2016)
Alates 1. aprillist on kontaktjoonel kokkupõrgete tulemusena saanud surma 20 ja viga 72 sõdurit.

TALLINN, 4. aprill — Sputnik. Mägi-Karabahhi võimude sõnul on tunnustamata piirkonna väed kaotanud alates konflikti teravnemisest Aserbaidžaaniga ööl vastu laupäeva 20 võitlejat, 72 on saanud viga.

"Alates 1. aprillist on kontaktjoonel kokkupõrgete tulemusena saanud surma 20 ja viga 72 sõdurit. Armeenia on kaotanud mitu tanki," teatasid Karabahhi relvajõud esmaspäeval Twitteris.

Tunnustamata piirkonna sõjavägi lisas, et 26 võitlejat on kadunud. "Armee on kaotanud viis positsiooni lõunas ja kolm põhjas. Aserbaidžaani vägede kaotused on 300 sõdurit, 18 tanki, kolm jalaväe lahingumasinat, kuus drooni, kaks helikopterit ja muud varustust."

Aserbaidžaan on tunnistanud 15 sõduri hukkumist.

Karabahhi presidendi pressiesindaja David Babajani sõnul sooritasid Aseri väed mitu pealetungi eesmärgiga tungida enklaavi territooriumile, ent löödi tagasi. "Nad ebaõnnestusid. Pärast kümnete sõdurite langemist oli Aserbaidžaani sõjavägi sunnitud taganema. Hävitati veel viis tanki T-90."

Babajani sõnul on olukord kontaktjoonel pingeline, ent Armeenia poole kontrolli all. Alates laupäevast on hävitatud ühtekokku 25 Aseri tanki, lisas ta.

Aserbaidžaani kaitseministeeriumi teatel on riigi relvajõud tapnud viimastel tundidel 170 Armeenia sõdurit ja hävitanud 12 ühikut soomustehnikat.

Mägi-Karabahhis teravnes olukord laupäeval, mil algasid lahingud, kus kasutati ka õhujõude ja suurtükiväge. Aserbaidžaan teatas mõnede alade "vabastamisest" Mägi-Karabahhis.

Pühapäeval teatas Aserbaidžaan ühepoolsest relvarahust, kuid nii Jerevan kui Stepanakert väidavad, et lahingud jätkuvad. Armeenia ja Mägi-Karabahh on teatanud valmisolekust 1994. aasta relvarahust kinni pidada, kui aserid endistele positsioonidele tagasi tõmbuvad.

Mägi-Karabahh on enamasti armeenlastega asustatud endine Aserbaidžaani autonoomne oblast, mille staatuse üle puhkes 1980. aastate lõpus relvastatud konflikt aserite ja armeenlaste vahel. Lahingutes hukkus hinnanguliselt 30 000 inimest ja ala läks Armeenia ja kohalike separatistide kontrolli alla.

Aserbaidžaan ja Karabahhi separatistid pole pärast 1994. aasta relvarahulepet kunagi rahulepet sõlminud ning piiriülesed tulevahetused on sagedased. Ööl vastu laupäeva puhkenud kokkupõrgete näol, milles on viimastel andmetel hukkunud vähemalt 36 inimest, on siiski tegemist tõsise eskalatsiooniga.

Püsivat lahendust 1994. aastal relvarahuga külmutatud konfliktile üritab leida USA, Prantsusmaa ja Venemaa esindajatest eesistujatega Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Minski grupp.

Aserbaidžaan, mille sõjalised kulutused on viimastel aastatel ületanud kogu Armeenia riigieelarve, on korduvalt ähvardanud Karabahhi jõuga tagasi võtta, kui läbirääkimised tulemusi ei anna.

Moskva toetusega Armeenia on kuulutanud, et lööb tagasi igasuguse rünnaku.

 

7
Samal teemal
Vene politoloog: Mägi-Karabahhi konflikt külmutatakse taas
Parlamendirühmad avaldasid Mägi Karabahhi konflikti üle muret
Moskva kutsub Jerevani ja Bakuud relvarahule
Armeenia-Aserbaidžaani konflikt Mägi-Karabahhis
Karabahh: Aseri relvajõud tulistavad suurtükkidest Martakerti linna
Aserbaidžaan teatas "ühepoolsest" relvarahust Mägi-Karabahhis
Mägi-Karabahhis jätkusid lahingud
Putin kutsus üles kohesele relvarahule Mägi-Karabahhis
Vaenutegevuses sai surma kümneid inimesi