Armeenia ja Aserbaidžaani allikatel on piirkonna ajaloo osas erinevatel seisukohtadel.

Armeenia-Aserbaidžaani konflikt Mägi-Karabahhis

134
RIA Novosti õiend Armeenia-Aserbaidžaani konflikti kohta Mägi-Karabahhis.

TALLINN. 4. aprill — Sputnik. Mägi-Karabahh — ajalooline piirkond Taga-Kaukaasias.

Elanike arv (1. jaanuari 2013.a. seisuga) — 146,6 tuhat inimest, valdav enamus armeenlased. Administratiivkeskus — Stepanakert'i linn.

Armeenia ja Aserbaidžaani allikatel on piirkonna ajaloo osas erinevatel seisukohtadel.

Armeenia allikate järgi kuulus Mägi-Karabahh (vana-armeenia nimetus Artsahh) esimesel aastatuhandel e.m.a. Assüüria ja Urartu poliitilisse ja kultuurilisse mõjusfääri. Piirkonda on esimest korda kirjalikult mainitud Urartu kuninga Sardur II (763-734.a. e.m.a.) aegsetel savitahvlitel.Armeenia allikad väidavad, et varasel keskajal kuulus Mägi-Karabahh Armeenia koosseisu. Pärast seda vallutasid selle piirkonna, nagu ka suurema osa kogu riigist Türgi ja Pärsia, Armeenia Mägi-Karabahhi vürstiriigid (melikstid) säilitasid poolsõltumatu autonoomse staatuse. XVII-XVIII sajandil asusid Artsahhi vürstid (melikid) juhtima rahvuslikku vabadusvõitlust šahhi juhitud Pärsia ja sultani juhitud Türgi vastu.

Aserbaidžaani allikate andmetel on Karabahh üks Aserbaidžaani iidsetest piirkondadest. Ametliku versiooni kohaselt pärineb nimetus "Karabahh" VII sajandist ja tähendab aserbaidžaanikeelsete sõnade "gara" (must) ja "bag" (aed) ühendit. Teiste provintside hulgas kuulus Karabahh (aserbaidžaanipärane nimetus Gjandža) XVI sajandil Safaviidide riigi koosseisu ja sai hiljem iseseisvaks Karabahhi khaaniriigiks.

1813. aastal läks Mägi-Karabahh Gülistani rahulepinguga Venemaa koosseisu.

1920. aasta maikuu alguses kehtestati Karabahhis nõukogude võim. 7. juulil 1923. aastal moodustati Karabahhi mägipiirkonnast (osa endisest Jelizavetpoli kubermangust) Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti nimeline üksus Aserbaidžaani NSV koosseisus, mille administratiivseks keskuseks sai Hankendõ asula (praegune Stepanakert).

20. veebruaril 1988. aastal võttis Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti (MKAO) rahvasaadikute nõukogu oma erakorralisel istungjärgul vastu otsuse "Taotluse kohta Aserbaidžaani NSV ja Armeenia NSV ülemnõukogudele MKAO üleandmiseks Aserbaidžaani NSV koosseisust Armeenia NSV koosseisu".

Üleliiduliste ja Aserbaidžaani võimude keeldumine kutsus esile armeenlaste protestidemonstratsioonid mitte ainult Mägi-Karabahhis, vaid ka Jerevanis.

2. septembril 1991. aastal toimus Stepanakerdis Mägi-Karabahhi autonoomse oblasti ja Šaumjani rajooni RSN ühine istungjärk, mis võttis vastu deklaratsiooni Mägi-Karabahhi Vabariigi väljakuulutamisest MKAO, Šaumjani rajooni ja osa endise Aserbaidžaani NSV Hanlari rajooni piirides.

10. detsembril 1991. aastal, paar päeva enne Nõukogude Liidu lagunemist, toimus Mägi-Karabahhis referendum, kus elanike valdav enamus, 99,89% hääletas sõltumatuse poolt Aserbaidžaanist.

Ametlik Bakuu tunnistas selle akti ebaseaduslikuks ja tühistas Karabahhi nõukogudeaegse autonoomia. Sellele järgnes relvastustud konflikt, mille käigus Aserbaidžaan püüdis Karabahhi kinni hoida ning armeenlaste rühmad, Jerevani ja teistes riikides elavate armeenlaste kogukondade toetusel üritasid piirkonna iseseisvust kaitsta.

Kummagi poole kaotused Karabahhi konfliktis ulatusid erinevatel andmetel kuni 25 tuhande hukkunu ja rohkem 25 tuhande haavatuni, sadu tuhandeid rahulikke elanikke lahkus senistest elukohtadest, teadmata kadunuteks loetakse üle nelja tuhande inimese.

Konflikti tulemusel kaotas Aserbaidžaan kontrolli Mägi-Karabahhi ja täielikult või osaliselt veel seitsme sellega piirneva rajooni üle.

5. mail 1994. aastal kirjutasid Aserbaidžaani, Armeenia ja Mägi-Karabahhi armeenia ja aserbaidžaani kogukonna esindajad Venemaa, Kirgiisia ja SRÜ Parlamentaarse Assamblee vahendusel Kirgiisia pealinnas Biškekis alla protokollile üleskutsega lõpetada tulevahetud 8. mai ööl vastu 9. maid. See dokument on ajalukku läinud Karabahhi konflikti reguleerimise Biškeki protokolli nime all.

Kokkulepe jõustus 12. mail 1994.a..

Läbirääkimiste protsess konflikti reguleerimiseks algas 1991. aastal. 1992. aastast peetakse rahuprotsessialaseid läbirääkimisi Euroopa julgeoleku- ja koostööorganisatsiooni (OSCE) Karabahhi konflikti reguleerimise Minski töögrupi raames, mille kaaseesistujateks on USA, Venemaa ja Prantsusmaa. Gruppi kuuluvad samuti Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Saksamaa, Itaalia, Rootsi, Soome ja Türgi.

1999. aastast toimuvad regulaarsed kahepoolsed ja kolmepoolsed kahe riigi liidrite kohtumised. Viimane Aserbaidžaani ja Armeenia presidentide Ilham Alijevi ja Serž Sargsjani kohtumine Mägi-Karabahhi konflikti reguleerimisprotsessi raames toimus 19. detsembril 2015.a. Bernis (Šveitsis).

Vaatamata läbirääkimiste protsessi ümbritsevale konfidentsiaalsusele on teada, et nende aluseks on niinimetatud uuendatud Madridi printsiibid, mille OSCE Minski töögrupp andis konfliktipooltele üle 15. jaanuaril 2015. aastal. Mägi-Karabahhi konflikti reguleerimisprotsessi põhiprintsiibid, mida nimetatakse Madridi printsiipidaks anti üle 2007. aasta novembris Hispaania pealinnas.

Aserbaidžaan nõuab oma riigi territoriaalse terviklikkuse säilimist, Armeenia kaitseb tunnustamata vabariigi huve, kuna Mägi-Karabahhi Vabariik ise ei ole läbirääkimiste pooleks.

2015. aastal taasalanud poliitiline dialoog muutus keeruliseks olukorra teravnemise tõttu konfliktipiirkonnas, sealhulgas ohvrite arvu suurenemise tõttu tsiviilelanike hulgas.

 

 

 

134