Kas on Ameerikale sellist Europat vaja?

Kas Ameerikale on sellist Euroopat vaja...

55
Euroopa on uppunud oma probleemidesse. Vaata kuhu tahes, Euroliit käriseb igast õmblusest. Põgenikeprobleem ähvardab tulevikus hävitada kogu „vana maailma“ elukorralduse. On siis niisugust Euroopat Ameerikale vaja? Vaat´võtab kätte ja läheb ära.

Autor Vladimisr Filippov

Ameeriklaste NATO-strateegia on ennast ammendanud ja Washingtonil on aeg tõsiselt mõelda alliansist lahkumisele. Sellise arvamuse avaldas ameerika ajakiri The National Interest.

Väljaande arvates on selleks mitu põhjust. Jõudude tasakaalu, mis valitses Euroopas pärast Teist maailmasõda NATO loomise hetkel, ei ole enam ammu. Pealegi, nagu väljaanne meenutab, loodi allianss 1949. aastal selleks, et arendada sõjalist koostööd Euroopa võtmetähtsusega riikidega. Lihtsamalt öeldes: NATOsse tuli tõmmata Prantsusmaa ja Itaalia — USA kartis seal vasakpoolsete jõudude võimuletulekut, mis oli täiesti reaalne. Teised võeti kampa „seltskonna mõttes". Ei Taani, Holland ega Belgia, ammugi mitte Luksemburg ei saanud kuidagi seda liitu poliitiliselt ega sõjaliselt tugevdada. Neil aegadel ei tulnud küsimus NATO edasisest laienemisest kuskil jutuks.

Pärast NSV Liidu lagunemist haaras Washingtoni palavik. Vaikselt niite tõmmates püüdis ta endale kahmata võimalikult suuremat tükki. Mõtlemata tagajärgedele. Neile ei mõtle tihti ka tavaline taskuvaras daamikese käekotti jahtides. Aga järsku on seaal ridikülis rahakoti asemel ainult peegel ja huulepulk? Nojah, ei vedanud! Aga kui vargapoiss püütakse kinni? Kohtu jaoks on siis on kannatanu rahakaotus teisejärguline, peaasi — vargus on tõendatud.

90ndate lõpust peale hakkasid ameeriklased kellega iganes Kesk- ja Ida-Euroopast NATOT laiendama. Kõik tõmmati kaasa. Nüüd juba isegi Montenegro.

Suurepärane! Ainult üks väike küsimus teeb muret: kas Ühendriigid on valmis, nagu on kirjas NATO alusdokumendis, valla päästma sõja, ütleme, Eesti või Läti või Leedu pärast? Pasundavad ju need riigid päevast päeva vene ohust. Ja kes teab, milleks mõned nende riikide närvilised poliitikud valmis on. Niisiis, kas USA peabki täiesti tõsimeeli valmistuma sõjaks Venemaaga? Politoloogid on veendunud, et ei pea. Sama on, muide, kaudselt kinnitanud ka ametlik Washington.

Mida on USA sel juhul saavutanud, küsib The National Interest. Ja vastab ise: seati löögi alla mitte ainult oma reputatsioon, vaid ka Ameerika julgeolek. Ameerika sõjalise kohaloleku suurendamine Venemaa läänepiiril ootustekohast hoiatavat efekti ei andnud ja vaevalt et annab. Küll aga andis garantii edasiseks suhete halvenemiseks Moskvaga.

Paistab, et Obama-järgsel Ameerikal tuleb nende probleemide lahendamisega tõsiselt vaeva näha. Donald Trump juba räägibki: USA ja NATO liitlased ei tee midagi, kuid ameeriklased raiskavad alliansi peale tohutult raha. „Rohkem ei või me seda endale lubada." Ja küsimus ei ole siin ainult rahas. Küsimus on muus. Euroopa on uppunud oma probleemidesse. Vaata kuhu tahes, Euroliit käriseb igast õmblusest. Põgenikeprobleem ähvardab perspektiivis hävitada kogu „vana maailma" elukorralduse. Ja islamiäärmuslaste terroristid lubavad eurooplastele permanentset Pariisi ja Brüsselit. Kas on Ameerikale sellist Europat vaja? Vaat´võtab kätte ja läheb ära. Ookeani taha. Igaveseks. Ja see stsenaarium ei ole sugugi vaid ulme vallast.

 

 

55