Sevastopol. Krimm.

Kreml: Krimm on Venemaa regioon

122
(Uuendatud 15:02 18.03.2016)
Krimmi Venemaaga ühendamise teisel aastapäeval kutsus Euroopa liit ÜRO liikmeid üles kaaluma Moskva vastu rakendatavaid piiranguid. EL hindab Venemaa tegevust kui "väljakutset rahvusvahelisele julgeolekule". «Krimm on Venemaa regioon ega saa olla rahvusvaheliste läbirääkimiste ja kontaktide objektiks,» vastas Kreml.

TALLINN, 18. märts — Sputnik. Brüssel tegi avalduse, millega mõistis hukka Krimmi ühendamise Venemaaga, mis toimus kaks aastat tagasi ja kutsus Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni liikmesriike üles kaaluma võimalust rakendada Moskva suhtes EL-i kehtestatud sanktsioonidega analoogseid piiranguid.

"Euroopa Liit jätkab oma mittetunnustamispoliitika täielikku realiseerimist, sealhulgas piirangute kehtestamisega," märgitakse dokumendis, mis on avaldatud EL välisteenistuse juhi Federica Mogherini ja 28 organisatsiooni liikmesriigi välisministri nimel organisatsiooni kodulehel, teatas RIA Novosti.

Oma avalduses kutsub Brüssel ÜRO liikmesriike üles kaaluma ÜRO Peaassamblee resolutsioonis nr 68/262 ettenähtud mittetunnustamise meetmetele analoogsete meetmete rakendamist. Euroopa Liit peab Krimmi ühendamist Venemaaga endiselt "rahvusvahelise õiguse rikkumiseks" ja "otseseks väljakutseks rahvusvahelisele julgeolekule". Dokumendis väljendatakse muret "seoses sõjalise võimsuse suurendamise ja inimõiguste alase olukorra halvenemise pärast Krimmi poolsaarel".

Euroopa diplomaatide erilist tähelepanu pälvis järelepärimine Krimmi tatarlaste esindusorgani Medžlise kui ekstremistliku organisatsiooni keelustamise kohta. Medžlise juhtidele tehti korduvalt hoiatusi ekstremistlike rahvustevahelist vaenu õhutavate avalduste pärast, 2014. aastal keelati neil viieks aastaks sissesõit Venemaale.

Krimm on Venemaa regioon ega saa olla rahvusvaheliste läbirääkimiste ja kontaktide objektiks, teatas reedel Venemaa riigipea pressisekretär Dmitri Peskov.

„See on Vene Föderatsiooni regioon. Venemaa ei aruta ega hakka mitte kellegagi mitte kunagi arutama oma regioonide üle. Antud juhul tuleb siin täie lugupidamisega suhtuda Krimmi elanike tahteavaldusse ja sellesse otsusesse, mis tehti kaks aastat tagasi. Mitte mingit arutelu selle kohta ei tule ja antud juhul ei ole see, kahtlemata, küsimus, mis võib olla mingite läbirääkimiste või rahvusvaheliste kontaktide objektiks," ütles Peskov vastuseks ajakirjanike palvele kommenteerida üleskutset ÜRO riikidele ühineda VF vastaste sanktsioonidega.

Referendum Krimmis ja Sevastoopolis viidi läbi pärast 2014. aasta veebruaris Ukrainas toimunud riigipööret. 16. märtsil 2014 toimunud referendumil andis enamik poolsaare elanikest oma hääle Venemaa koosseisu astumise poolt. Ühinemist pooldas 96,77% Krimmi ja 95,6 Sevastoopoli elanikest.

Ukraina peab Krimmi endiselt endale kuuluvaks, kuid ajutiselt okupeeritud territooriumiks. Krimmi elanike tahteavaldust ei tunnistanud ka lääneriigid, kes kehtestasid Venemaa ja Krimmi regiooni suhtes sanktsioonid. VF välisministeerium teatas korduvalt, et Krimmi elanikud hääletasid demokratlikult, täies vastavuses rahvusvahelise õiguse ja ÜRO põhikirjaga ühinemise poolt Venemaaga, kes aktsepteerib ja austab seda valikut ning sellist otsust — see on reaalsus, millega tuleb arvestada.

122
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (98)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde