Euroopa Komisjoni hoone Brüsselis.

Euroopa Liidus lepiti kokku Venemaaga suhete kujundamise põhimõtetes

47
(Uuendatud 14:29 15.03.2016)
Euroopa Liidu riikide välisministrite kohtumiste tulemusena on kokku lepitud peamised põhimõtted suhetes Venemaaga. Vene Föderatsiooni vastaste sanktsioonide küsimuses läksid välisministrite arvamused lahku.

ТАLLINN, 15. märts — Sputnik. Euroopa Liit on migratsioonikriisi ja terrorismivastase võitluse küsimustes huvitatud koostööst Venemaaga, teatas Euroopa Liidu välispoliitikajuht Federica Mogherini, kinnitades, et ELi liikmesriikide välisministrid on kooskõlastanud peamised printsiibid suhetes Venemaaga.

Eelnevalt toimus sel teemal ELi riikide välisministrite korraline kohtumine, kus osalesid ka Ameerika Ühendriikide välisminister John Kerry ja Euroopa Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini.

EL — Venemaa: viis põhimõtet

„Me oleme üksmeelel viies juhtivas põhimõttes suhetes Venemaaga. Esiteks, Minski kokkulepete täielik ja mööndusteta rakendamine kui igasuguste põhimõtteliste muudatuste tegemise nurgakivi kõikides meie ja Venemaa vaheliste suhetes".

Teiseks põhimõtteks on tema sõnade kohaselt sidemete tugevdamine ühiste naabritega.

„Kolmandaks, Euroopa Liidu stabiilsuse suurendamine, eriti — ja mitte ainult — energeetikajulgeoleku valdkonnas, küberkaitse ja strateegilise kommunikatsiooni osas," ütles ELi diplomaatia juht.

Tema kinnitusel leppisid ministrid ühtlasi kokku Venemaa „selektiivse kaasamise" vajalikkuses sellistes välispoliitilistes küsimustes nagu selleks on olukord Iraanis, Põhja-Koreas, Lähis-Ida reguleerimisprotsess, Süüria konflikti lahendamine, migratsioonikriis ja võitlus terrorismiga, aga ka kliimamuutused ja teised valdkonnad, kus Euroopa Liidul on „oma selged huvid".

„Viiendaks — soov toetada vene kodanikuühiskonda ja panustada inimestevahelistesse kontaktidesse," ütles Mogherini.

Sanktsioonide küsimus

Sanktsionide automaatset pikendamist Venemaa suhtes ei ole kunagi toimunud, sellele peab alati eelnema poliitiline diskussioon erinevatel tasanditel, rõhutas Mogherini.

„Me pikendasime sanktsioone mõned päevad tagasi ja naaseme selle küsimuse juurde enne kehtivate majanduslike sanktsioonide tähtaja lõppemist juuli lõpus või võimalusel juunis," sedastas Euroopa diplomaatia kõrge esindaja.

Eroopa Liit on rakendanud Vene Föderatsiooni vastu kolm sanktsioonide paketti. Esimesena kehtestati personaalsed sanktsioonid Venemaa ja Ukraina kodanike suhes, keda EL peab vastutavaks Ukraina terrritoriaalse terviklikkuse lõhkumise eest. Nende sanktsioonide kehtivust pikendati 15. septembrini 2016. a.

Valdkondlikud piiravad meetmed, nn majanduslikud sanktsioonid Vene Föderatsiooni vastu kehtivad kuni 2016. aasta 31. juulini. Sanktsioonid Krimmi vastu kehtivad 2016. aasta 23. juunini.

Seejuures teatasid nii Itaalia kui Ungari välisminister, et nemad on kategooriliselt vastu Venemaa-vastaste sanktsioonide automaatsele pikendamisele ja laiendamisele, vahendab RIA Novosti viitega agentuurile Reuters.

„Antud etapil ei saa me ühtki otsust kohustuslikus korras vastu võtta," ütles Itaalia esindaja Paolo Gentiloni.

Ungari välisminister Péter Szijjártó väljendas solidaarsust oma itaalia kolleegiga, lisades, et „euroliit ei saa vastu võtta läbipaistmatut otsust sanktsioonide osas. Küsimus peab leidma lahenduse kõige kõrgemal tasemel. Otsust ei saa vastu võtta automaatselt."

Leedu esindaja Linas Linkevičius teatas omakorda, et Venemaa suhtes kehtivat sanktsioonide poliitikat uuesti läbi vaatama ei hakata.

Venemaaga suhtlemise osas on EL-i liikmesriikide üksmeelsed

Eesti välisministri sõnul on Euroopa Liidu liikmesriikide seisukohad Venemaaga suhtlemise osas üksmeelsemad, kui meedias paistab.

"On ikka väga erinevad seisukohad, mida öeldakse oma pealinnades ja mida öeldakse lõpuks Euroopa Liidus laua taga," tunnistas Marina Kaljurand teisipäeval antud pressikonverentsil, teatas BNS.

"Mul on väga hea meel, et see pilt oli palju-palju ühtsem, kui ma võib-olla oskasin arvata enne arutelu," kinnitas esmaspäeval Brüsselis peetud Euroopa Liidu välisministrite kohtumiselt naasnud Kaljurand ja lisas, et „Euroopa Liit püsib ühtsena suhtumises Venemaasse nii nagu Euroopa Liit on ühtne ka suhtumises Iraani, Süüriasse ja teistes rahvusvahelistes küsimustes".

Esmaspäeval üle aasta esimest korda suhteid Venemaaga arutanud EL-i välisministrid kinnitasid, et suhete lahtisulatamise peamiseks eeltingimuseks jääb Minski rahuleppe tingimuste täitmine.

47