Illustratiivne foto.

Euroopa kavatseb "survestada" töökäte eksporti

42
(Uuendatud 20:40 09.03.2016)
Brüssel avaldas oma direktiivi parandusettepanekud, mis reguleerivad välismaise renditööjõu kasutamist. Tehakse ettepanek, et välismaiste ettevõtete töötajad, kes töötavad teistes EL riikides, peavad saama sama suurt töötasu, kui nende kohalikud kolleegid.

TALLINN, 9 märts — Sputnik. Sadade Eesti elanike jaoks, kes töötavad Eesti firmadega sõlmitud töölepingu alusel teistes EL riikides, võivad saabuda rasked ajad. Euroopa Komisjon kavatseb sisse viia renditööjõule uued, karmimad palganõuded, mis võib sellise äri muuta ettevõtjate jaoks vähetulusaks.

Euroopa komisjon avaldas 8 märtsil Brüsselis oma varasema, 1996. aastast pärineva direktiivi muudatused, mis reguleerivad ettevõtete ja niinimetatud renditud tööjõu vahelisi õigussuhteid ja tegi liikmesriikidele ettepaneku kinnitada need selle aasta 18. juuniks. Parandusettepanekud nõuavad (teatud mööndustega) renditööjõu tasustamist samade hinnete alusel ja samadel põhimõtetel nagu on ette nähtud töökohajärgsete tööandjate ja ametiühingute vahel sõlmitud kollektiivlepingutega.

Väidetavalt on selle eesmärgiks võidelda ühiskondliku dumpingu ja maksukelmustega vastu. Ja justkui ka täitmaks Euroopa Komisjoni president Jean Claude Juncker möödunud aastal antud lubadust, et tahab olla kindel põhimõttest "samal töökohal samasuguse töö eest samasugune tasu" kinnipidamises.

Jutt käib nendest ettevõtetest, kes asuvad täitma alltöövõttu välismaal kasutades selleks oma töötajaid, keda lähetatakse ajutiselt välismaale või antakse nad välismaiste partnerite sõlmitud lepingute alusel rendile. Ja kellele siis, milles ongi probleemi tuum, makstakse palka oma riigi mitte aga töö tegemise asukohajärgsete tasumäärade järgi.

Erinevused on aga küllaltki suured. Euroopa statistikaameti Eurostati 2014. aasta andmetel maksab töötaja töötund Taanis ja Belgias 39-40 eurot, Rootsis isegi pisut rohkem, Soomes umbes 32 eurot aga Rumeenias ainult 4,6 eurot j a Bulgaarias kõigest 3,8 eurot. Poolas saavad töötajad umbes 8,4 eurot tunnis. Eestis, nagu väidab statistikaamet, on keskmine brutto tunnitöötasu umbes 6,4 eurot.

Lisaks sellele, kui välismaa renditöötaja viibib riigis vähem, kui kaks aastat, siis tehakse tema eest kõik sotsiaalsed väljamaksed kodumaal, mitte töötamise asukohariigis.

Just nii teenivad endale elatist ja võid leiva peale mõned Eesti ettevõtted ja sajad kohalikud meedikud ja ehitajad, kes töötavad Soomes, Rootsis ja teistes Euroopa riikides. Seal saavad nad oma kolleegidest väiksemat töötasu, kuid igal juhul palju rohkem, kui nad saaksid kodus. Kui nad siin üldse tööd leiaksid.

Milles siin õigupoolest asi on ja miks EL selle pärast muret tunneb? Sellepärast, et paljude Euroopa riikide ametiühingud ei ole rahul välismaa töötajate madala palgatasemega, keda kohalikud eraettevõtted eelistavad suhteliselt soodsata palgatingimuste tõttu. Ametiühingud ja poliitikus süüdistavad tulnukaid sotsiaalses dumpingus, ettevõtjad ausa konkurentsi põhimõtete rikkumises ja ametnikud räägivad, mitte alusetult, maksudest kõrvalehoidumiseks laialdaselt petuskeemide kasutamises.

Brüsseli andmetel kasvab renditööjõu kasutamine kirres tempos, aastatel 2010 kuni 2014 aastani suurees see peaaegu 50%, hõlmates peaaegu 2 miljonit inimest. Renditöötaja keskmine viibimisaeg välisriigis ei ületa nelja kuud. Ja vaatamata sellele, et nende osakaal tööjõuturul ei ületa 0,7%, on Liidu liikmesriikide mõnedes majandusharudes välismaa töötajate osakaal üsna suur.

Kõige rohkem, ligi 444% töötab neid ehituses, kuid mitte vähe (22%) on neid ka tööstuses, hariduses. tervishoius. Kõige ahvatlevam on rendifirmadel oma töötajaid tööle suunata Saksamaale, Prantsusmaale ja Belgiasse. Poola on juhtpositsioonil oma töötajate ekspordi suuruse poolest tööle piiri taha.

Euroopa Ametiühingute Konföderatsioon (ETUC) juba arvustas parandusettepanekuid, et nad tõepoolest parandavad praegu kehtivaid reegleid, kuid jätavad asjassepuutuvatele ettevõtetele endiselt palju võimalusi rahvusliku tööseadusandluse sätetest kõrvalehiilimiseks.

ETUC peasekretär Luca Visentini, keda tsiteerib portaal Eur Active, nimetas Euroopa Komisjoni parandusettepanekuid töösuhete korrastamiseks ebapiisavateks. Brüsseli ettepanekute kriitikud kavatsevad teha lobitööd nende muutmiseks Euroopa Parlamendi kinnitamismenetluse käigus.

 

 

42