Anbari provintsi rahva omakaitse võitlejad avastasid Ramadi linnast läände jäävas tööstusrajoonis  kaks ladu, kus hoiti keemiarelva.

Islamiriik kasutab keemiarelva

180
(Uuendatud 12:54 26.02.2016)
Iraagi Ramadi linnast läände jäävas tööstusrajoonis, mis oli varem Islamiriigi (IR) kontrolli all, avastati kaks ladu, kus hoiti keemiarelva.

TALLINN, 25 veebruar — Sputnik. Informatsiooniagentuuril Sputnik Arabic õnnestus saada eksklusiivsed kaadrid ladustatud keemiarelvadest, mida "Islamiriik" kasutas oma terrorirünnakutes riigi julgeolekujõudude ja tsiviilelanikkonna vastu.

Iraagi Anbari provintsi omakaitsejõudude võitlejad avastasid Ramadi linnast läänes asuvas tööstuspiirkonnas, mis varem oli IR terroristide kontrolli all, kaks ladu keemiarelvaga.

Videosalvestusel räägib üks omakaitsejõudude ohvitser käega inimesele ohtlikku ainet sisaldavatele kanistritele osutades kanistrite sisust ja selle aine terrorirünnakuteks kasutamisest terroristide poolt. Kaadritel on näha palju kanistreid, milles hoitakse inimese ihu ja metalli söövitavat vinüüldietüülfosfaati (ÜRO klassifikaator: "Corrosive" UN 1305).

See aine kutsub nahale sattudes esile keha tugevaid põletusi ja pihustatud kujul kahjustab inimese hingamis- ja seedeelundeid.

"Seda keemilist ainet kasutab IR. Nad täidavad sellega oma miine ja rakette, millega nad tulistavad rahulikke elanikke ja julgeolekujõudusid. Isegi kui sellega mitte kontakti sattuda, siis pihustatuna on sellel lämmatav toime," selgitab ohvitser videosalvestisel.

© Sputnik
Склады ИГ с химоружием обнаружили в Ираке. Оперативная съемка.

Videol on näha, et mitu kanistrit oli omakaitse lattu saabudes juba avatud ja tarvitusele võetud. Ülejäänud 40 kanistrit olid pitseeritud.

"Anbari provintsi rahva omakaitse 5. rügement avastas terve DAISH'i terroristide lao keemiarelvaga. Ka nendes kottides hoitakse seda ainet, kuid ma ei saa neid lahti teha ega näidata, sest mul ei ole maski ega kindaid… Näete, mida IR kasutab rünnakutes tsiviilelanike ja julgeolekujõudude vastu," lisas ohvitser.

Allikas Iraagi julgeolekustruktuurides, kes paus tema nime mitte avalikustada, teatas agentuurile Sputnik, et riigi relvajõudude 16. diviis juba transportis ohutusse kohta ühes laos avastatud keemiarelva. Allikas märkis, et sõduritel tuli lao juurdepääsutee täielikult demineerida. Lao ümbrus piirati ja elanikud evakueeriti 16. diviisi poolt, pääs lattu on rangelt keelatud, lao sisemuses on tunda teravat lõhna.

11. veebruaril 2016 kasutasid IR võitlejad Iraagis Sinjar'i linna serval keemiarelva rünnakus "Peshmerga" ja jeziidi omakaitsevõitlejate vastu, mille tagajärjel 23 inimest lämbusid ja said nahapõletusi. Vigastatud toimetati Iraagi Kurdistanis asuva Dahugi linna "Azadi" haiglasse.

 

 

180
Samal teemal
Filmirežissöör Esma Apsny: Ma ei kartnud teha Islamiriigi vastast filmi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust – kas Eestis on halb venelane olla

Ekspert Kaljulaidi mõttekäigust kas Eestis on halb venelane olla

(Uuendatud 22:04 30.12.2019)
Eesti Inimõiguste Teabekeskuse direktor Aleksei Semjonov kommenteeris Sputnik Eestile president Kersti Kaljulaidi uusaasta arutelu sellest, kas Eestis on halb venelane olla.

TALLINN, 30. detsember — Sputnik. Hiljuti üllatas president Kersti Kaljulaid publikut oma uusaastaintervjuuga, kus ta rääkis avalikult riigi vene elanikkonna küsimusest. 

Aleksei Semjonov tunnistas, et on Kaljulaidi sõnavõttude suhtes äärmiselt skeptiline, kui mitte suisa irooniline. Inimõiguslase sõnul on "selle naise peas täielik puder ja kapsad".

"Ühelt poolt mingid natsionalistlikud mõtted ja ideed, mis talle Eestis sisendati, teisalt omamoodi liberaalne õhkkond, kus ta olulise osa oma elust Euroopas veetis. Sellistel nn "tolerantsest keskkonnast" naasnud natsionalistidel on väga sageli mitmesuguseid kognitiivseid dissonantse.

Ta räägib kord üht, teinekord aga hoopis teist juttu," märgib Semjonov. ("Sõna on Vaba" – jõuline seisukohaväljendus presidendi dressipluusil liberaalset, poliitkorrektset ajakirjandust kaitstes ja probleemi täielik ignoreerimine Sputniku tagakiusamisel ajal – Toim.).

Tema sõnul satuvad need klišeed, eelarvamuslikud arusaamad omavahelisse vastuollu, kuid president isegi ei tunneta selle konflikti olemasolu: "Ta ise ei saa arugi, et räägib täpselt vastupidiseid asju ja selles ongi dissonants."

"Ühest küljest on Kaljulaidil see, mis pärit lapsepõlvest, tema natsionalistlikust keskkonnast, mis saatis ta Euroopasse, teiselt poolt euroopalikud motiivid, ja kolmandaks, mingid pragmaatilised katsed läheneda venelaste küsimuse lahendusele, suhetele Venemaa endaga, milles ta samuti tugev ei ole," loetles Semjonov.

Seetõttu ei näegi inimõiguslane siin mingeid suundumusi. 

"See on lihtsalt veel üks sümptom, et tal puudub selge maailmapilt, küll on aga erinevad arvamused, mida ta aeg-ajalt kuuldavale toob," lõpetas Eesti Inimõiguste teabe keskuse direktor Aleksei Semjonov. 

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, rääkis Kersti Kaljulaid uusaastaintervjuus, kuidas kord pärast koolisaabumist tema väike poeg küsis: "Ema, miks on Eestis halb olla venelane?"

Kaljulaid ütles, et just siis sai ta ootamatult aru, et on mõne Eesti inimese mõtteviisi lihtsalt omaks võtnud: nad leiavad, et kui sa oled venelane, on see halb.

"Minu laps oli multikultuursest kogukonnast Eestisse tulles kui puhas leht ja selline küsimus tekkis temas umbes kaks kuu möödudes.

Nii et kuskil on see peidus. Ja see tähendab, et me peaksime sellest rääkima," tunnistas Eesti riigipea.

Tema arvates on mõne eestlase negatiivne suhtumine venelastesse muutunud omamoodi kättemaksuks Nõukogude mineviku eest.

Lugege lisaks:

Tagid:
venelased, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Eesti president sõitis Vatikani Rooma paavsti juurde