Eesti kaitseminister Hannes Hanso

Minister Hanso: Venemaal ei ole sõpru

56
(Uuendatud 14:09 09.02.2016)
Ameerika väljaanne Defence News avaldas intervjuu Eesti kaitseminister Hannes Hansoga, kus ta räägib palju ja vaenulikult Venemaast.

TALLINN, 8. Veebruar — Sputnik. Rahvusvahelistes sõjandusringkondades autoriteetne Ameerika väljaanne Defence News avaldas intervjuu Eesti kaitseminister Hannes Hansoga. Minister räägib riigi ustavusest NATO eesmärkidele, kaitsekulutustest ja loomulikult ohtlikust naabrist, Venemaast.

Intervjuu ei sisalda muidugi sensatsioonilisi avaldusi eesti kaitseväelaste tegemistest, ta ei sisalda üldse midagi uut, kuid pakub huvi muul põhjusel. Intervjuu on ilmekas näide retoorikast, mida Balti riikide kõrged riigiametnikud lubavad endale väljaütlemistes Venemaa suhtes, määrides talle kaela agressiivse ja ohtliku naabri rolli.

Minister Hanso jutustas väljaande lugejatele, et Eesti on saanud üheks vähestest NATO riikidest, kes kulutab riigikaitseks ausalt alliansi nõutud 2% SKT-st. Erinevalt Lätist ja Leedust, kes alles kavatsevad selle taseme saavutada. Ministri sõnul on Eestis võimul kolme erakonna koalitsioon, parlamendis on kuus erakonda ja ükski neist ei sea kahtluse alla kaitsekulutuste vajadust tasemel, millisel riik NATO ees neid hoidma kohustus.

Eesti 2016. aasta kaitseeelarve, nagu räägib väljaandele minister Hanso, on 450 miljonit eurot. Ja kuigi see on „rahvusvaheliste standardite" järgi tagasihoidlik summa, hakkab see aastast aastasse umbes 7 protsendi võrra kasvama. Riigikaitsele tehtavad kulutused tähendavad üsna olulisi investeeringuid, eriti kui neid hinnata riigi väikese territooriumi ja rahvaarvu vaatevinklist.

Международные учения стран-членов НАТО в Прибалтике Saber Strike
© AFP 2017 / PETRAS MALUKAS
Balti riikides toimunud NATO liikmesriikide rahvusvaheline õppus Saber Strike

„Praegu tegeleme me oma riigikaitse taristu väljaarendamise ja vastuvõtva riigi toetuse võimekuse tugevdamisega," räägib Hanso, märkides samuti, et NATO-sse kuulumisega seotud kulud on kaitsekulutuste põhiline kuluartikkel. Oma intervjuus väljaandele räägib minister ka uuest relvastusest, NATO hävituslennukitest Balti riikide õhuruumis ja sõjalisest koostööst Põhja-Euroopa riikidega.

Suhted Venemaaga on kurvas seisus

„Kuidas Te iseloomustaksite Eesti poliitilisi ja majandussuhteid Venemaaga? Kuivõrd ohustatuna Eesti end tunneb?" küsib väljaanne Hansolt murelikult.

„Praegune suhete seis on üpris nukker," muutus minister kurvaks. „… varem me lootsime, et ükskord saab Venemaast normaalne, ratsionaalne ja praktiline riik, kellega me saaksime koostööd teha. Meie hinnangud Venemaale olid alati realistlikumad kui Lääne-Euroopa riikidel. Me panime tähele, nägime probleeme ja ennustasime, mis hakkab edasi toimuma pisut varem, kui teised," räägib Hanso, „2008. aasta Gruusia sõja tulemused andsid Venemaale julgust juurde. Ta pääses karistamatult. Meie võtsime neid sündmusi mõnevõrra tõsisemalt, kui teised Euroopa riigid ja NATO. Kui hakkasid toimuma arengud Krimmis ja Ida-Ukrainas, mõistsime, et need ei ole vaid ühekordsed sündmused."

Väljaande küsimusele: „Mil määral nõrgeneva majanduse laadsed siseprobleemid mõjutavad Kremli välispoliitikat, tema sõjaliste musklite demonstreerimist Balti regioonis ja kaugpõhjas," vastas minister: „Venemaa ja Lääne-Euroopa vaheline lõhe mitte ei vähene vaid suureneb. Kui vaatleme Venemaa sisepoliitikat, siis näeme, et režiimi legitiimsus on üles ehitatud vastasseisule Läänega. See on saanud uueks reaalsuseks, mis muudab kõik (üha) keerulisemaks ja ajab (kõiki) segadusse. Kõik see mõjutab meie suhteid Venemaaga. Me püüame jätkuvalt töötada ja teha koostööd Venemaaga neis valdkondades, kus meil lahkhelisid ei ole, kuid see ei ole lihtne."

„Sellele vaatamata ei saa me lihtsalt kätte võtta ja naasta tavapäraste tegemiste juurde Venemaaga. Väärtused on tähtsamad kui kaubavahetus. Sanktsioonid (Venemaa vastu) olid ilmselt vajalikud Venemaa agressiooni ohjeldamiseks ja on erakordselt tähtis, et EL jääks ühtseks, säilitades selles küsimuses ühesuguse lähenemise ja laiendaks sanktsioone, et vältida võimalikku retsidiivi. Venemaa jätkab (meie) proovilepanekut ja EL liikmesriikide vahele kiilu löömist. Seda ei saa lubada, kuna see vaid innustaks Venemaad."

Venemaa tegevus Ukrainas

„Millel põhineb teie arvates Venemaa tegevus Ukrainas ja tema soov mängida suurt sõjalist rolli maailmaareenil?" küsib Defence News.

„Mida aga Venemaa ei tee, ta ei selgita ülejäänud maailmale oma motivatsiooni ega oma meetodeid. Ta suhtleb vaid oma siseauditooriumiga. Putin tahab juhtida ühiskondlikku arvamust siseprobleemidelt kõrvale. Venemaal on kolmanda maailma majandus. Kurb on sellest rääkida, kuid see on tõsi. Venemaa sarnaneb majanduse olukorra poolest Aafrika või Lähis-Ida riikidega, kes elatuvad vaid ressursside müügist ja ta on ebakindel," erutub minister Hanso.

Ta jätkab: „On arusaamatu, kes on Venemaa sõbrad. Eestis võime me ausalt nimetada sõbraks rohkem kui 20 riiki. Venemaa võib oma sõbraks pidada Süüriat, võimalik, et Venetsueelat ja võib-olla Iraani. Kas Hiina on Venemaa sõber? Ma ei ütleks nii. Jah, tal on Venemaaga ühiseid huvisid. Kas Tdžikistan on sõber? See on vaene riik, tal ei ole valikut. Kas Kasahstan on sõber? Ma ei arva nii, ka temal pole teist valikut. Kas Valgevene on Venemaa sõber? Kahtlen selles," paljastab minister Hanso vaenuliku naaberriigi.

Lõpetuseks märgib ta: „Ma ei ütleks, et Eesti oleks praeguse olukorra pärast oma lähinaabruses närvis, kuid ta on mures."

56