Tallinna kirikud

26
(Uuendatud 09:52 17.05.2017)
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна
  • Церкви Таллинна

Tallinn on kompaktne kontrastidelinn mere ääres, kus kõige hinnalisemateks arhitektuuripärliteks on keskaegne vanalinn, kaitserajatised ja puitehitistega eeslinnad.

Mõni arvab, et Tallinn sarnaneb Helsingiga, teisele meenutab ta Prahat. 19. sajandil nimetati meie pealinna põhjamaade Napoliks, kuid Tallinn on siiski Tallinn.

Vanalinnas suurepäraselt säilinud vanaaegsed kirikud.

26
  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Tallinna Toompea Kaarli koguduse ajalugu saab alguse Rootsi ajal 17. sajandil, kui kunagise katoliikliku Antoniuse kabeli (paiknes Hariduse tänava ja veetorni vahelisel alal, ehitati tõenäoliselt enne 1348. aastat ning hävis ilmselt Liivi sõja ajal, kas aastatel 1570-1571 või 1577. aastal toimunud Tallinna piiramisel) kohale rajati uus, kreeka risti kujuline puidust pühakoda.
    Kuningas Karl XI järgi nime saanud Kaarli kirik pühitseti neljandal advendipühal 1670. aastal.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Oleviste kirik on kirik Tallinna vanalinnas (Lai tänav 50), mida praegu kasutab EEKBKL Oleviste kogudus. Kirik on nimetatud Norra kuningas Olav II Haraldssoni järgi, kes juhtis Norra ristiusustamist 11. sajandil ning suri 1030. aastal selle käigus. Katoliku kirik kuulutas Olav II Haraldssoni seejärel pühakuks (Püha Olav).
    Kirikut kasutavad tegevuseks 1950ndast aastast Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Tallinna Kopli Püha Nikolause kirik.
    1913. aastal seati Vene-Balti tehase ühes tsehhis tööliste jaoks sisse kirik püha piiskop Nikolause auks, mille pühitses 17. novembril Riia ja Miitavi ülempiiskop Joann (Smirnov). 1934. aastal põles kirik maha. Uue pühakoja rajamiseks loodi ehituskomitee, mis alustas vahendite kogumist. Puukiriku projekti tegi Koplis elav vene arhitekt, Peterburi Kunstide Akadeemia kasvandik Aleksandr Vladovski (1876-1950). Püha Nikolause puukirik ehitati valmis kolme kuuga ning selle pühitses 1936. aastal Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Aleksander (Paulus).

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Tallinna ajalooline sünagoogi hoone (Maakri tänava sünagoog), mis pühitseti 1885. aastal, hävis Teises maailmasõjas.
    Uue sünagoogi ehituseks kulus üle 22 miljoni krooni. Sünagoog avati 16. mail 2007.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Tallinna Püha Vaimu kirik. See 14. saj ehitatud puust sisemusega ja kaheksatahulise torniga säravvalge kirik on üks vanimaid ning uhkemaid ehitisi Tallinnas.Enne kirikusse sisenemist tasub pöörata pilk fassaadile, kus mõõdab siiani aega 17. saj pärit kell. Kiriku sisustuse aareteks on Berndt Notke ainulaadne 14. saj pärit kappaltar ja 1597. aastal ehitatud kantsel.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Muljetavaldav pseudogooti stiilis ja uusklassitsistliku fassaadiga Tallinna Peeter-Pauli kirik seisab keskaegse dominiiklaste kloostri varemete kõrval. Tegelikult on see ehitatud kloostri kunagise söögisaali vundamendile. Kui püha Katariina klooster pärast reformatsiooni 1524. aastal suleti, anti söögisaal linnakoolile. Kohalik roomakatoliku kirik omandas ruumid 1799. aastal ja ehitas aastatel 1841–1844 sinna pühakoja. Kiriku uusklassitsistlik fassaad ja kaks madalat jässakat torni (arhitektid E. Jacoby ja F. de Vries) lisati 1924. aastal.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    "Tallinna Püha Nikolause kirik on linna üks vanimaid risti- ja õigeusu mälestusmärke. Kiriku ajalugu ulatub tagasi XI sajandisse. Pühakojale pani aluse püha apostlisarnase Vladimiri poeg, Kiievi suurvürst Jaroslav Tark.” Nii algab väike brošüür “Tallina Püha Piiskop Nikolause õigeusu kirik”, mille kiriku hoolekogu andis välja 1914. aastal.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Tallinna Piiskopliku Toomkiriku (esmamainitud 1233) sisustuses väärivad tähelepanu 13.-18. saj pärit hauaplaadid ja 17.-20. saj pärit aadlike vapp-epitaafid.
    Kuulsamad kirikusse maetud isikud on rootsi väepealik Pontus De la Gardie, tema abikaasa, Rootsi kuninga Johann III tütar Sophia Gyllenhelm, admiral Samuel Greigh ning esimest vene ümbermaailmareisi juhtinud admiral Adam Johan von Krusenstern.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Tallinna Metodisti kirik on Eesti suurim uusaegne sakraalhoone, mille arhitektideks on Vilen Künnapu ja Ain Padrik, sisekujunduse autorid Katrin ja Argo Vaikla. Kirikusaal on väge hea akustikaga.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani) kirik.
    1721. aastal, Põhjasõja lõppedes, rajas Peeter I kaasvõitleja, kohaliku polgu komandör polkovnik Šahhovskoi Tallinnasse Kõigepühama Jumalasünnitaja Sündimise kiriku, mis pühitseti sama aasta 8. septembril.
    Puidust pühakotta toodi Sankt Peterburist koopia väga austatud Jumalaema Kaasani ikoonist ning sama kujutisega vanaaegne kokkupandav vasest sõjaväeikoon. Ikooni järgi, mida eriliselt austati nii Peterburis kui Tallinnas, hakatigi pühakoda rahvasuus kutsuma Kaasani kirikuks. See on üks vanimaid puitkirikuid Eestis.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Tallinna adventkirik projekteeris Erich Jacoby. Kirik sai valmis 1923. aastal. Kõrge kivikatusega ja jõulise karniisiga raskepärase hoone otsaseinas on ärkli ja baieripärase kiivriga konsooltorn, külgseinu liigendavad madalate kaarakendega vahelduvad tugipiilarid. Ühelöövilist laia ja madalat siseruumi katab kumer puitlagi. Säilinud on ornamendimaalinguga algne rõdupiire.
    Kirikut kasutab Seitsmenda Päeva Adventistide Tallinna I Kogudus ja Seitsmenda Päeva Adventistide Tallinna III Kogudus.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Tallinna Jaani seegi kirik. Seda kasutab Armeenia Apostliku Kiriku Eesti Püha Gregoriuse kogudus. Esimene kirik selles paigas rajati tõenäoliselt 14. sajandil (mõnede allikate kohaselt 13. sajandi I poolel). Praeguse kuju sai kirik 1648. ja 1724. aastate ümberehituste ajal. Torni tipus asetsev kukega tuulelipp pärineb 17. sajandist, tornis olevad kaks kella aga aastatest 1619 ning 1731.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Tallinna Jaani kirik on pühendatud Evangelist Johannesele. Tegemist on Eesti ühe varaseima neogooti kirikuga.
    Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Tallinna Jumalaema Kiirestikuulja Ikooni kirik oli pühitsetud 16. juunil 2013.a. Moskva ja kogu Venemaa pühima patriarhi Kirilluse poolt.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirik on õigeusu kirik Tallinnas, EAÕK Tallinna peapiiskopkonna peakirik, Tallinna ja kogu Eesti metropoliidi katedraalkirik.
    See on neljas Põhjasõja järel Tallinna eeslinna ehitatud õigeusu kirik.
    See asub sadama lähedal ning rajati aastatel 1752–1755 meremeeste algatusel. Kuna tollane rannajoon oli linnale märksa lähemal, asus kirik peaaegu veepiiril ning vundamendi jaoks tuli pinnast täita. Pärimuse järgi kasutatud selleks laevavrakke.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Niguliste. Selles 1230. aasta kirikus, millest on saanud muuseum, võib näha imekauneid altarimaale, keskaegseid hauaplaate ja muid religioosse kunsti meistriteoseid.
    Alates kiriku restaureerimisest 1980ndatel on seal töötanud usuteemalisele kunstile pühendatud muuseum, mille kõige kuulsam teos on Bernt Notke ilus, kuid kõhedust tekitav maal „Surmatants“.

  • Церкви Таллинна
    © Sputnik / Вадим Анцупов

    Aleksander Nevski katedraal ehitati XIX sajandi lõpus õigeuskliku elanikkonna initsiatiivil vabatahtlike annetustest, mis koguti kokku kogu impeeriumist. Annetuste kogumiseks ja katedraali ehitamiseks moodustati spetsiaalne Komitee Eestimaa kuberneri vürst Sergei Šahhovskoi (1852-1894) juhtimisel. Katedraali ehitus läks maksma peaaegu 600 tuhat rubla.
    Neeva Aleksandri katedraal on üks õigeusu keskustest Eestis: siin toimuvad igapäevased jumalateenistused, samuti kõik pühadeteenistused. Katedraali juures töötavad mitmed pühapäevakooli klassid (nii lastele kui ka täiskasvanutele), suur õigeusu kirjanduse raamatukogu, sotsiaalosakond. Katedraalis toimuvad konverentsid, kontserdid, näitused ja muud kiriklikud- ja kultuuriüritused.