Religiooniuurija Roman Lunkin

Religiooniuurija rääkis Eesti peapiiskopi Venemaa-visiidi tähtsusest

(Uuendatud 08:09 30.11.2019)
Eesti peapiiskopi visiit on tähtis samm kristlike konfessioonide vahelise dialoogi arengus, mida toetab Vene Õigeusu Kirik, arvab religiooniuurija Roman Lunkin.

TALLINN, 30. november — Sputnik. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma on Venemaal töövisiidil, mille käigus kohtub Moskva ja kogu Venemaa patriarhi Kirilliga. Üks kohtumise peateemadest on Venemaal elavate eestlaste ja eesti juurtega inimeste vaimulik toitmine.

Lunkini sõnul ei ole Venemaal kunagi olnud probleeme seal elavate eestlaste vaimuliku toitmisega — nad käivad Venemaa luterlikes kirikutes.

Архиепископ Эстонской Евангелической Лютеранской Церкви Урмас Вийльма
© Фото : Эрик Пейнар
Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma

"Eesti luterlik kirik toetab häid suhteid mitte ainult Vene Õigeusu Kirikuga, vaid ka Venemaal eksisteerivate luterlike kirikutega, seega pole eestlaste toitmiseks vaja luua veel mingit eraldi struktuuri," ütles Venemaa Teaduste Akadeemia Euroopa Instituudi juhtivteadur Roman Lunkin intervjuus Sputnik Eestile.

Tema arvates põimuvad Venemaal õnnelikult erinevate kirikute huvid ja Eesti luteri kiriku seisundile ei ole poliitiline pinge seni veel mingit mõju avaldanud.

"Ma arvan, et Eesti luterliku kiriku tihedad suhted mitte ainult Moskva patriarhaadiga, vaid ka Venemaa luterliku kirikuga on Venemaa ja Eesti heade suhete tulevase arengu pant," rõhutas ekspert.

29. novembril kohtusid Moskvas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma ning Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill. Eesti luterliku ja Venemaa õigeusu kiriku juhtide kohtumisel osalesid peapiiskop Urmas Viilma, piiskop Tiit Salumäe ja Eesti Vabariigi suursaadik Margus Laidre, seisab EELK pressiteates

Arutlusteemadeks olid Eesti ja Venemaa kristlike kirikute oikumeenilised suhted ja koostöö ning samuti eestlaste ja eesti juurtega luterlaste vaimulik teenimine Venemaal. Peapiiskop Urmas Viilma tutvustas ka oma tööd Luterliku Maailmaliidu Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna asepresidendina.

Патриарх Московский и всея Руси Кирилл выступает в Государственном Кремлевском дворце на торжественных мероприятиях, посвященных десятилетию Поместного собора Русской православной церкви (РПЦ) и патриаршей интронизации
© Sputnik / Алексей Никольский
Moskva ja kogu Venemaa patriarh Kirill

"Kohtumine patriarh Kirilliga kulges soojas õhkkonnas ja oli mõlemalt poolt oodatud," lausus peapiiskop Urmas Viilma kohtumise järel. "Patriarh Kirill tunnustas kohtumisel luterliku kiriku tegevust ajaloos ning tänas ühiste väärtuste hoidmise eest. Mõlemad kirikud annavad omalt poolt kõik, et usuvvaimulikudabadus ja kristlikud põhiväärtused oleksid ühiskonnas arvestatud."

Päästja Kristuse katedraal on õigeusu katedraal Moskvas
© Sputnik / Евгения Новоженина

Urmas Viilma sõnul oli tal hea meel kuulda, et patriarh Kirill hoiatas sekularismi* kui uue ideoloogia pealetungi eest. See on tendents, mida peapiiskop Viilma on märganud ka Eestis. "Kui sekularismist saab usuline maailmavaade, on riigi usuline neutraalsus ohus," märkis Viilma.

Nagu Sputnik Eesti on kirjutanud, on luterlaste kogudusi eksisteerinud Venemaal juba aastasadu — nendest aegadest peale, kui tsaarid hakkasid kutsuma enda teenistusse Euroopast spetsialiste, kelle hulgas õigeusliku Moskva ja paavsti Rooma tollase vastasseisu tõttu eelistati luterlasi.

Tänapäeval elab Venemaal kõige rohkem eesti rahvusest luterlasi Moskvas, Peterburis ja Siberis. Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku pea Urmas Viilma on Luterliku Maailmaliidu Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonna asepresident, mistõttu ta peab hoidma kontakte Venemaa territooriumil tegutsevate luterlike kirikutega.

Religiooniuurija Roman Lunkini venekekeelset kommentaari saab kuulata siin:

Лункин рассказал о значении визита в Россию эстонского архиепископа

*Sekularism (ilmalik-) on poliitiline ideoloogia, religiooni ja poliitilise võimu, kiriku ja riigi üksteisest eristumisest. Ühiskonnas need valdkonnad võivad olla ja peaksid olema üksteisest ka eraldatud.

Lugege lisaks:

Tagid:
Eesti, Venemaa, kirik, Urmas Viilma, EELK
Samal teemal
Peapiiskop Viilma võrdles jõulupühi olümpiamängudega
Luterlik kirik soovib abielu määratlemist põhiseaduses, riigikogus ei ole üks meelt
Patriarh Kirill kinnitas ametisse uue Eesti kirikupea
Inimõiguste keskus: kirik keskendub ühiskonna valupunktide asemel kooseluseadusele
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega