Ледокол Xue Long 2

Ambitsioonid Arktikas ehk miks Hiina ehitab jäälõhkujaid

86
(Uuendatud 09:17 24.07.2019)
Hiina Rahvavabariik tellis oma laevaehitajatelt esimese jäämurdja, Xuelon-2 ehk Lumedraakon- 2. Laeva veeväljasurve on peaaegu 14 tuhat tonni, autonoomsus 60 päeva, meeskonnas on 90 inimest. Laev antakse üle Hiina Polaaruuringute Instituudile.

TALLINN, 23. juuli - Sputnik. Pärast katsetuste läbimist, suundub laev juba sügisel ekspeditsioonile Antarktika vetesse. Edaspidi on kavandatud kasutada laeva ka uurimistöödel Arktikas. Milleks Hiinale jäälõhkujad, sellest RIA Novosti materjalide kaudu.

Lumedraakonid

Hiinal on kaks jäälõhkujat. Lumedraakon-1 ( Xuelon-1) ehitati jäälõhkujaks ümber 1993. aastal Ukrainas ehitatud kaubalaevast. 22. juulist kuni 2. augustini 2012. aastal läbis Lumedraakon-1 Põhja-Jäämere trassi, olles esimeseks Hiina laevaks, kes läbis selle 2994 meremiilise teekonna. Reis toimus Arktika ekspeditsiooni raames ja kestis 90 päeva. Hiina teadlased uurisid Arktika mere parameetreid ja

Ледокол Xue Long-2
© AFP 2019 / Stringer
Lumedraakon-2 ja tema ehitajad

merevee kemismi. Laeva on kaks korda põhjalikult moderniseerinud. Laevale paigaldati uus peamasin ja sukeldusaparaat. Eeldatakse, et jäälõhkuja jääb kasutusele kuni 2030. aastani.

Lumedraakon-2 (Xuelon-2) on veidi väiksem kui tema eelkäija. Korpuse pikkus on 122,5 meetrit, laius - 22,3 meetrit. Laeva peamasinaks on diisel, mis võimaldab laeval liikuda vabas vees kiirusega 15 sõlme ja 3 sõlmelise kiirusega poole meetri paksuses jääs. Laev on varustatud kaasaegse varustusega okeanograafilisteks vaatluseks, polaarjää seireks, atmosfääri- ja hüdroloogiliste tingimuste, merepõhja, mere elustiku uurimiseks. Lisaks varustab jäämurdja riigi teadusrajatisi Arktika ja Antarktika piirkondades.

Kuigi Hiina ei ole Arktika piirkonna riik, on Pekingil omad huvid ka põhja laiuskraadidel. 2018. aasta jaanuaris avaldas Hiina Riiklik Nõukogu esimese valge raamatu oma Arktika poliitika kohta. Selles on juttu kavadest luua merenduses, koos teiste asjasthuvitatud riikidega, transpordisüsteem "Polaarsiiditee" (inglise keeles siis "Polar Silk Road"). Dokumendis öeldakse, et Hiina ettevõtteid julgustatakse osalema taoliste transposdisüsteemide infrastruktuuri arendamises ja tegema nendel nn proovireise. Lisaks on öeldud, et Hiina kavatseb Arktikas alustada nafta, gaasi ja mineraalsete maavarade kaevandamist.

Taoline kavatsus tekitas aga Washingtonis närvilise reaktsiooni. Käesoleva aasta 23. mail ütles Donald Trumpi rahvusliku julgeoleku nõunik John Bolton, et Ameerika meremehed saavad peagi uued jäälõhkujad, sellised, mis suudavad konkureerida Venemaaga Arktikas ning tõrjuda Hiina "ebaseaduslikku laienemist" sellesse piirkonda. Ekspertide sõnul on see õnneks üliriigile omane relvadega vehkimine ehk lihtsalt tavaline Ameerika propaganda ja Ameerika rutiine retoorika "ohtude" kohta.

"Ma ei räägiks Hiina ulatuslikust laienemisest Arktikasse," selgitab RIA Novostile Kaug-Ida Instituudi vanemteadur Vassili Kašin. "Kahtlemata on Pekingil selles piirkonnas omad huvid. Hiina on juba investeerinud meie Jamali LNG projekti. Teoreetiliselt on nad huvitatud Põhja-Jäämere laevateest kui alternatiivist juba kasutatavatele marsruutidele, kuid Hiinal ei ole suuri plaane oma kohalolekut Arktikas suurendada. Asjaolu, et nad ehitasid korraliku jäälõhkuja, ei ütle veel midagi. Kõik riigid on tõsiste teadus- ja merenduspoliitiliste ambitsioonidega, aga ilma Antarktika jaama ilma Arktika ekspeditsioonideta on kliimamuutuste uurimine ja mitmete teiste teadusvaldkondade arendamine võimatu. Pea kõigis suuremates riikides on teadusuuringute tarvis jäälõhkujad - Jaapanil, Prantsusmaal, Ühendkuningriigil. Isegi India kavandab jäälõhkuja ehitamist. "

Vaidlusalune piirkond

Samas eeldab Hiina, ajakirjanduse andmetel, et 2025. aastaks läbib Põhja-Jäämere trassi kuni 20% riikidevahelise kaubandusest teenindavast liiklusest. Selle tee alternatiivid on aga oluliselt pikemad transpordiarterid, need mis läbivad Suessi või Panama kanaleid. Kui Murmanski sadamast väljuv laevatee Jaapani Jokohama sadamasse Suezi kaudu on 12 840 meremiili, siis Põhja-Jäämere kaudu on see 5770 meremiili.

Venemaa jääb Arktikas domineerivaks osapooleks, osapooleks kes kontrollib oma võimsate jäälõhkujate vahendusel peaaegu üksi Põhja-Jäämere marsruuti. Põhja-Jäämere laevateel toimetab praegu neli aatomi jäälõhkujat - Jamal, 50 aastat võidust, Taimõr ja Vaigatš. Samuti on meil maailma ainus lihterite veoks ehitatud aatomilaev-jäälõhkuja "Sevmorput". Muljetavaldav armaada – ja siia loendisse ei ole veel lülitatud diiselelektri jäälõhkujaid.

Атомный ледокол класса ЛК-60Я (проект 22220) Урал
© Sputnik / Алексей Даничев
LK-60Ya klassi aatomi jäälõhkuja "Uraal" enne vettelaskmist Sankt-Peterburis

Balti laevatehases ehitatakse veel kolme LK-60Ya 22200 seeria jäälõhkujat, nüüd juba uute RITM-200 reaktoritega. Kõigi kolme laeva kered on juba vette lastud. Esimene jäämurdja "Arktika" valmib 2020. aastal, teine ​​- "Siber" - 2021. aastal, kolmas - "Ural" - 2022. aastal. Need laevad on oma klassi suurimad ja võimsaimad. Lisaks on käimas ettevalmistused Leader-projekti uue põlvkonna supervõimsate jäälõhkujate ehitamiseks. Uute laevade jõuallikaks on kavandatud reaktor RITM-400.

Praegune võimutasakaal piirkonnas ei sobi ameeriklastele, kellel on ainult kaks jäälõhkujat. Eelmise aasta novembris teatas USA riigikontroll vajadusest tugevdada Ameerika sõjalist kohalolekut Arktikas. Ministeeriumi spetsialistid nimetasid Vene investeeringuid Põhja-Jäämere marsruudi energia, logistika ja infrastruktuuri vallas ohtlikeks investeeringuteks. Rõhutati ka, et alates 1981. aastast on Arktika merejää pindala oluliselt vähenenud.

"Need muutused aitavad suurendada kaubandus- ja muud merendusalast tegevust piirkonnas, mis võib koos suveräänsete õiguste vaidlustega nõuda, et Ameerika Ühendriigid suurendaksid relvajõudude ja sisejulgeolekujõudude kohalolekut Arktikas," on öeldud dokumendi järelduses.

Vastuseks sellele on Venemaa valitsus välja töötanud uued reeglid Põhja-Jäämere trassi läbimiseks välisriikide laevadele. Nüüd peavad teiste riikide mereväe alused Moskvat informeerima oma kavatsustest läbida Põhja-Jäämere trass 45 päeva ette. Lisaks peab laeva pardal olema vene loots. Moskva jätab endale õiguse keelata laevaliiklus läbi Põhja-Jäämere marsruudi. Lisaks võivad Venemaa relvajõud kooskõlastama laevaliikluse korral kohaldada erakorralisi meetmeid, võimalik on laevade arest või isegi hävitamine.

86
Tagid:
Arktika, USA, Hiina merevägi, Põhja-Jäämeri
Teema:
Arktika (25)
Samal teemal
Krimmi silla mõlema kaare alt sõitis läbi esimene laev
Rootsi kaldavetes triivinud Eesti laev suudab taas omal jõul liikuda
Laev "Tšeljuskin" uppus 85 aastat tagasi Tšuktši merel
Päiksesüsteemis on tulnukate laev, mis meid jälgib
Ukraina teatas kavatsusest arestida veel üks Venemaa laev
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega