Aseri sümbol

Heategu või äri: Aseri võib muutuda "palvelinnakuks"

168
(Uuendatud 15:00 12.06.2019)
Põhjarannikul paikneva väikese Aseri asula elanikud muretsevad, et Jumala Otsijate Liikumine ostab kokku kogu kinnisvara ja muudab nende kodukoha "palvelinnakuks".

TALLINN, 11. juuni — Sputnik, Ilona Ustinova. Kuus aastat tagasi ostsid Sergei Šidlovski juhitava rahvusvahelise kristliku organisatsiooni Jumala Otsijate Liikumine (God Seekers Movement) esindajad mõned maatükid ja muud kinnisvara Virumaa väikeses Aseri asulas. 

Kohalikud elanikud võtsid organisatsiooni vastu üsna heatahtlikult, ja mingeid konflikte ei tekkinud, enne kui "otsijad" hakkasid asulas hooneid ja kortereid kokku ostma. Ja kui veel hakkasid käima jutud rahvamaja ostust, hakkasid aserilastel tekkima kahtlused. Puhkes skandaal. 

Дом Культуры в Азери
© Sputnik / Илона Устинова
Aseri rahvamaja

Kohalikud on rahvamaja müügi vastu, nad usuvad, et kui see hoone usuorganisatsiooni valdusse läheb, muutub nende asula "palvelinnakuks".

Mitte omakasu pärast, vaid üldiseks hüvanguks

Aseri elanikule Anželika Aleksejevale jääb mulje, et kristlik organisatsioon tahab kokku osta terve asula, sest tema sõnul on lisaks mõnele majale omandanud juba ka 18 korterit.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Hiljuti oli meil rahvakoosolek, millel Šidlovski kinnitas, et nad ei ole ärimehed, vaid teevad kõik inimeste heaks. Samas, 21. mail registreerisid ettevõtte, mis tegeleb kinnisvaraga. Esimene, vähem kui 800 euroga ostetud korter on juba 10 000 euroga müüki pandud. "Minu meelest see ongi äri," rääkis Aleksejeva. "Me kardame, et meid aetakse tasapisi asulast välja." 

Sergei Šidlovski kinnitas Sputnik Eestile, et tema liikumisele kuulub kinnisvara ja maatükke Aseris ning tema tuttavad on sinna kortereid ostnud. Ta kinnitas, et kavatseb ka edaspidi tegelda asula arendamisega ja just selleks ongi neid maatükke vaja.

"Meie siiras soov on meelitada siia sadu vabatahtlikke kogu maailmast, et teha korda kõik asula ümbruse territooriumid, millest paljud on praegu räämas. Oleme hakanud kohale meelitama investoreid. Me usume, et siia tuleb hulk ettevõtteid ja see asula puhkeb õitsele," seletas Šidlovski. 

Жительница поселка Азери Анжелика Алексеева
© Фото : из личного архива Анжелики Алексеевой
Aseri elanik Anželika Aleksejeva

Aleksejevale teeb siiski muret, et vabatahtlike hulgas võib olla endisi vange ja narkomaane, kelle rehabilitatsioonitööga liikumine tegeleb.

Alguses aidati, pärast hakati laimu levitama

Šidlovski jutustas, et Jumala Otsijate Liikumine eksisteerib juba 20 aastat ja on jõudnud rahvusvahelisele tasemele. Eestis tegutsetakse alates 2013. aastast kristliku heategevusorganisatsiooni Halastusmaja kaudu.

Представитель Движения искателей бога Сергей Шидловский
© Sputnik / Илона Устинова
Jumala Otsijate Liikumise esindaja Sergei Šidlovski

Tema sõnul eksisteerib liikumine erinevate riikide inimeste vabatahtlikest annetustest, samuti sõprade ja sugulaste toel. Humanitaarabi, mida organisatsiooni esindajad kohalikele jagavad, saavad nad tasuta ja neil tuleb kanda ainult transpordikulud. 

"Ma olen märganud, et kui rääkida mingitest probleemidest, reageerivad inimesed valulikult, solvuvad, vastavad, et neile pole midagi vaja. Igaüks tahab, et tema kodukandist räägitaks ainult head. Aseri on ilus koht, kus elavad toredad inimesed, aga probleeme leidub ja me tahame aidata neid lahendada," ütles Šidlovski.

Kuidas möllas NATO kevadtorm Sillamäel
© Sputnik / Денис Пастухов

Aleksejeva rõhutas, et organisatsioon on kõik need aastad tõepoolest tegelenud heategevusega, varustanud abivajajaid toiduainete ja riietega ning korraldanud lastele tasuta ringe, laagreid ja üritusi.

"Pärast Aga hakkasid nad äkki levitama kuuldusi, et kõik asula lapsevanemad olevat joodikud ega suutvat oma laste eest hoolitseda ja et Aseri olevat puruvaene. Nad hakkasid meid selliste sõnadega solvama. Pensionäridele jagavad nad säilivusaja ületanud toiduaineid, olen ise näinud," kurtis Aleksejeva.

Seda, et asulas ei ole eelmisel suvel korraldatud ühtegi lasteüritust, sest vanemad ei suutvat nende vaba aega sisustada ja joovat, mainis oma Facebooki-lehel üks Jumala Otsijate Liikumise liikmeid Maksim Torgašov nende korraldatud lastelaagri tulemuste kokkuvõttes.

Ainult mitte rahvamaja

Ljubov Gorbanjova on töötanud Aseri rahvamajas nelikümmend aastat ja on kategooriliselt hoone müügi vastu. Ta jutustas Sputnik Eestile, et see on üks asula väärtuslikumaid hooneid. Varem on seal esinenud paljud kuulsad kollektiivid Eestist ja välismaalt, publikut oli rohkem kui saalis kohti, tuli tuua lisatoole. 

Работник Дома культуры Любовь Горбанева
© Sputnik / Илона Устинова
Rahvamaja töötaja Ljubov Gorbanjova

Viimasel ajal on selliseid suurüritusi vähem, aga neid ikka korraldatakse. Peale selle rendivad kohalikud elanikud rahvamaja ruume erapidude korraldamiseks. Gorbanjova tuju rikkus uudis, et vallavalitsus pani hoone müüki, sest eelarves ei ole selle ülalpidamiseks vahendeid. Kõige rohkem kardab ta rahvamaja müüki Jumala Otsijate Liikumisele. 

Kiviõlis rüvetati nõukogude lendurite mälestuskivi
© Sputnik / Евгений Ашихмин

"Meil on siin palju erinevaid konfessioone, kuid just sellesse oleme hakanud suhtlema vaenulikult. Nad tahavad teha Aserist "palvelinnaku". Isekeskis kutsuvad nad meie rahvamaja juba praegu oma kirikuks," seletas Gorbanjova.

"Meie oleme põhimõtteliselt rahvamaja müügi vastu ja veel rohkem selle vastu, et see müüdaks Šidlovskile," lisas Aleksejeva. Naistele teeb muret ka see, et uus omanik ümbritseb hoone taraga ja sulgeb nii ainsa juurdepääsu merele. Šidlovski kinnitas, et see kartus on alusetu, sest erakinnistu ümber olevad teed jäävad valla omandiks.

Avalikes huvides

Šidlovski arvab, et ta on sattunud lihtsalt kohalike elanike viha alla, kes tahavad vallavalitsust veenda rahvamaja müügist loobuma.

"See ei ole meie sõda, meid on sellesse kistud, ja me ei saa asjade käiku mõjutada. Kui hoone müüakse, siis pannakse see enampakkumisele, kuhu kutsutakse kõik soovijad ja huvilised. Ka meil on õigus selles osaleda," seletas Šidlovski. 

Дом Сергея Шидловского
© Sputnik / Илона Устинова
Sergei Šidlovski maja

Ta lisas, et kui temast saab hoone omanik, on ta valmis koos kohalike võimudega koostama dokumendi, mis hakkab rahvamaja tegevust reguleerima. "Hoone kordategemiseks tuleb investeerida ligi miljon eurot. Me oleme valmis paigutama sinna oma vahendeid ja seejuures jagama ruume kohalike elanikega nende ürituste korraldamiseks. Oleme neile sellest ametlikult teatanud. Oleme väga avatud partnerlusele, meie kavatsused on siirad," kinnitas Šidlovski.

Aleksejeva kinnitas, et selline jutuajamine tõesti toimus, kuid organisatsioon esitas hulga tingimusi. Näiteks ei tohi hoones korraldada rokk-kontserte ega selliseid pidusid ja bankette, kus serveeritakse alkohoolseid jooke.

Kohalikud ei taha järele anda

Kohalik omavalitsus on Aleksejeva sõnul teinud ettepaneku "kolida" rahvamaja endisse koolimajja ning korraldada üritusi seal. "Kuid sealne aula oli avariiseisundis juba 30 aastat tagasi, kui ma ise selles koolis õppisin," rõhutas Aleksejeva.

Et kohaliku omavalitsusega ei õnnestu kokkuleppele jõuda ega kultuurimaja müügist maha võtta, koostati petitsioon ja saadeti see läbivaatamiseks Riigikogule. "Petitsioonile on alla kirjutanud isegi Peterburi ja Moskva elanikud, kes on meie asulasse suvekodu ostnud. Nemad on samuti selle vastu, et siia arendataks "palvelinnak"," ütles Aleksejeva. 

Tühjade korterite ülalpidamisele kulub miljon aastas >>

Veel üks aserilane, Nadežda, arvab, et rahvamajale peab alles jääma selle algne funktsioon. "Kus meie lapsed siis esinema hakkavad, kui klubi on maha müüdud? Meil on ükskõik, kes selle ostab, me ei taha põhimõtteliselt seda müüa. Läheme lõpuni välja, et seda mitte kellelegi ära anda," ütles Nadežda. 

Жительница поселка Надежда
© Sputnik / Илона Устинова
Asula elanik Nadežda

Mis puutub Jumala Otsijate Liikumise kinnisvaraostudesse, siis talle teeb kõige rohkem muret, et asulasse hakkab voolama võõraid, kes võivad hakata seal oma reegleid kehtestama.

168
Tagid:
kirik, kinnisvaraäri, religioon, Virumaa
Samal teemal
Eestist pärit likvidaator: minu aja kangelane
Aseri liiklusõnnetuses vigastada saanud noor naine suri haiglas
Omavalitsused saavad raha põhikoolide taristu kaasajastamiseks
Soome on õnnelike inimeste maa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega