Venemaa president Vladimir Putin Peterburi Rahvusvahelisel Majandusfooorumil 2019.

Meževitš: majandusfoorum on parem kui sõjaväeõppused riigipiiril

52
(Uuendatud 12:44 11.06.2019)
Venemaa ja Baltimaade suhete võimalikku muutumist pärast Peterburi Rahvusvahelisel Majandusfoorumil (SPIEF) toimunud ministrite kohtumisi uurib politoloog ja majandusteadlane, Venemaa Balti Uuringute Assotsiatsiooni president Nikolai Meževitš.

TALLINN, 11. juuni — Sputnik. Iga majanduskoostööalane kohtumine on tema arvates positiivsem kui fotod Ameerika sõduritest Narva kindluses Ivangorodi taustal.

"See on parem kui sõjaväeõppused piiril," ütles Meževitš ja tuletas meelde, et Eesti esindajad on alati Peterburi Rahvusvahelisel Majandusfoorumil (SPIEF) osalenud. Nii oli see enne Krimmi sündmusi ja ka pärast seda.

Президент Российской ассоциации прибалтийских исследований, профессор Николай Межевич
© Sputnik
Professor Nikolai Meževitš

Eelmine aasta, kui Kadri Simson Peterburi ei tulnud, polnud tüüpiline. Kahjuks ei ole Peterburi kohtumised märkimisväärseid tulemusi andnud. 

PRMF kui võimaluste areen: milles Taavi Aas Peterburis Venemaaga kokku leppis >>

Meževitši sõnul on see tingitud asjaolust, et Eestist saabuvad Peterburi foorumile inimesed, kes riigi poliitikat ei määra. Eesti poliitikat kujundavad sellised isikud nagu praegune välisminister Urmas Reinsalu, kes on tuntud oma russofoobsete vaadete poolest.

Sellest tuleneb ka Eesti Vabariigi presidendi vastuoluline käitumine, kes küll sõitis Venemaale, kuid jätkas pärast seda Moskva kritiseerimist.

Eestis saab ainult väga väike hulk mõjukaid poliitikuid endale praeguse olukorra kritiseerimist lubada. Mõned, tõsi küll, nimetavad end nüüd ärimeesteks ja räägivad oma poliitilisest karjäärist minevikuvormis. Olukorras, kus riikidevahelised poliitilised kontaktid on minimaalsed ja majanduslikud sidemed kaitsepolitsei kõrgendatud tähelepanu all, on tõesti raske töötada.

Foorumi esimesel päeval toimus plenaaristung "Venemaa ja Balti riigid: usalduse ja vastastikku kasuliku partnerluse suunas". Eesti poolt osales sellel ettevõtja, Sillamäe sadama kaasomanik Tiit Vähi.

Тийт Вяхи
© Sputnik / Андрей Петров
Tiit Vähi

Nikolai Meževitš märkis, et tunneb Tiit Vähit veel ajast, mil korraldas talle 90-ndate aastate keskel Leningradi oblasti kuberneri vastuvõtu. Vähi oli täiesti siiras öeldes, et soovib arendada kaubandus- ja majandussuhteid Venemaaga. 

Vähi Peterburist: kuna Eesti ja Venemaa asuvad kõrvuti, olgu nad ka head naabrid >>

Sellest ajast on möödunud 20 aastat ning nüüd, poliitilistest ametikohtadest vabana jätkab ta endiselt üritamist. "Äsjatoimunud foorumil ütles ta kõik õigesti, kuid ei lisanud midagi uut," märkis Meževitš.

Euroopa Liidu ühtne poliitika ei takista selle liikmesriikidel luua Venemaaga teistsuguseid suhteid võrreldes nendega milliseks need on kujundanud Tallinn, Riia või Vilnius. 

Näiteks kuulub Saksamaa nii EL kui NATOsse ning riigi staatus neis organisatsioonides on võrreldamatult tähtsam kui Eesti, Läti ja Leedu roll kokku. Sellele vaatamata ei peeta seal kaubavahetust Venemaaga rahvuslikuks katastroofiks.

Tiit Vähi: minu suhtumine Venemaasse ei ole muutunud >>

"Seega ei kõlanud Eesti Vabariigi seisukoht foorumil kuigi veenvana," ütles ekspert. Meževitš leiab, et süsteem ei tooda käesoleval ajal poliitikuid, kes keskenduksid dialoogile Venemaaga. Tiit Vähi on veel "nõukogude kooliga" juht, selliseid enam ei juurde ei tule, pole ju enam seda "kooli" ennastki. Taavi Aas ei ole ka enam väga noor mees ega esinda riigi tüüpilist juhtkonda. Loogiline küsimus on - millised inimesed tulevad kunagi nende asemele? "Võib siiski sündida üksikuid läbimurdeid," nõustus ekspert.

Peterburi majandusfoorumil allkirjastatud AS Elme Messer Gaas leping on vaid taktikaline, mitte strateegiline saavutus. Sellise otsuse jaoks ei ole isegi foorumit vaja.

Sankt Peterburi majandusfoorumile toodi kuldne "Aurus" >>

Vene Föderatsiooni transpordiminister Jevgeni Dietrichil oleks olnud võimalik kohtuda Peterburi tulnud Eesti ministri Taavi Aasaga ka mujal. "Olen näinud sellist pilti alates 1998. aastast - ühtegi foorumil ei ole olnud tõeliselt esinduslikku Eesti delegatsiooni," ütles Meževitš. 

Ikka tulevad inimesed Eestist, Lätist ja Leedust ning ütlevad, et on vaja kaubelda ja mitte sõdida. Kõik on sellega nõus, lepivad koostöös kokku ja sõidavad laiali. Samamoodi läks ka tänavu.

Vene poolel on toimunud personalimuutused. Ta meenutas, et foorumil "Venemaa ja Balti riigid" osales Anton Alihhanov, Venemaa noorim, Kaliningradi oblasti kuberner. Ta rääkis koostöövõimalustest Leeduga, mis on neile kõige lähemal. "Meie poolt on liikumist märgata, teiselt poolt aga mitte," ütles Nikolai Meževitš.

Küsimusele, kas allkirjastatud piirilepingu puudumine ei sega Eesti majandussuhteid Venemaaga, vastas ekspert, et ettevõtlusele ei ole piiride küsimus kõige olulisem. Kui pooled tõepoolest tahavad majandussuhteid arendada, siis piirilepingu olemasolu või puudumine neid ei segaks. Tegelikult on piir ju olemas, kuid ta puudub selliste poliitikute ettekujutuses, nagu Reinsalu, on Meževitši veendunud.

Peterburi Rahvusvaheline majandusfoorum toimub regulaarselt igal aastal. Tänavu kestis see 6. – 8. juunini.

52
Tagid:
piirileping, kahepoolsed suhted, Taavi Aas, Urmas Reinsalu, Peterburi majandusfoorum, Eesti, Venemaa
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Samal teemal
Saksa meedia: Lääs on sunnitud Venemaaga kokku leppima
"Me jätkame suhteid kurja Venemaaga" - kuidas seda mõista
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega