Loomade varjupaik Paljassaares.

Tallinnas loomade varjupaigas lubati koeri mitte tappa

93
(Uuendatud 15:46 10.06.2019)
Tallinna kodutute loomade varjupaiga uus, ametisse astuv juht lubas mitte eutaneerida kolme koera, kelle saatus Eesti avalikkuse ärevile ajas.

TALLINN, 10. juuni — Sputnik. Paari päeva eest puhkes sotsiaalvõrgustikes torm loomade varjupaigas toimuva pärast, mida peetakse üleval muuhulgas ka Tallinna elanike maksudest, sest seal kavatseti magama panna kolm tervet koera. Inimesed hakkasid esitama avaldusi nende koerte varjupaigast äravõtmiseks. 

Paljud tulid isiklikult Paljassaarde kohale, et loomed surmast päästa, kuid, nagu nad Sputnik Eestile teatasid, see neil ei õnnestunud. Koeri neile ei antud.

Kas kõrgem juhtkond on asjaga kursis?

Oma teeneid pakkus ka teise Tallinna eravarjupaiga juht Larissa Kozõreva, kes linnalt mingit abi ei saa*. Kozõreva sõnul oli ta valmis hukule määratud koerad oma varjupaika võtma ja hakkama neid sotsialiseerima.

küsib ta retooriliselt. Kuid tema ettepanekut ei võetud vastu, ütleb Kozõreva.

Varjupaikade MTÜ (mille koosseisu kuulub ka Tallinna Paljassaare varjupaik) juhilt Triinu Priksilt sai Sputnik Eesti järgmise vastuse: "Käesoleval ajal on varjupaigas mitu koera, kelle suhtes oleme konsulteerinud koera käitumise ekspertide ja õpetajatega. Nad leiavad, et selliste koerte sotsialiseerimine on liiga riskantne ja see võib põhjustada väga tõsiseid tagajärgi. Ühtegi eutanaasia otsust kohta ei tehta kergekäeliselt ega hetkeemotsioonide mõjul."

Директор приюта для животных Лариса Козырева
© Sputnik / Вадим Анцупов
Larissa Kožõreva

Konkreetsele küsimusele, "kas varjupaik kavatseb tõepoolest need kolm koera magama panna, kas ollakse nõus koerad andma neile, kes neid endale võtta tahaksid, ja kui kaua selline protseduur aega võtab," Priks ei vastanud.

Loomadel on keeruline iseloom

Vahepeal Tallinna elanike avalduste arv varjupaigale kasvanud. Elanikud olid valmis vahtkonna korraldama, miitingule kogunema, kirjutasid linnapea Mihhail Kõlvartile.

Pühade ajal suureneb hulkuvate loomade arv >>

Sputnik Eesti pöördus Kõlvarti poole, kuid linnapea kantselei kabineti juht Karina Oganesjan soovitas esitada need küsimused Keskkonna- ja kommunaalmajanduse ametile, mis teostab järelevalvet varjupaiga tegevuse üle. Siiani pole vastust tulnud.

Kui Sputnik Eesti korrespondent saabus 5. juunil varjupaiga kontorisse, oli seal kohal kolm inimest. Nad soovisid võtta endale koer Robit, kes nende teada oli magamapandavate loomade järjekorras esimene.

Esimene katse temaga tutvust sobitada ei osutunud edukaks. Ta hammustas Svetlanat, kes läks temaga jalutusrihmaga jalutama. Ta ise arvab, et käitus koeraga valesti.

Küüriti puhtaks, aga lehk jäi alles: mida varjab Paljassaare varjupaik >>

Tallinna varjupaiga uus juht Relika Lind (ta ei ole veel ametlikult ametisse nimetatud ja on alles paar päeva asju üle võtnud) ütles Sputnik Eestile, et teda üllatab teave koerte magamapanemise kohta. Tema sõnul on jutt kolmest väga keerulise iseloomuga koerast, kuid nüüd ei kavatse nad neid enam magama panna.

"Kuid me ei saa endale lubada neid igaühele ära anda. Me ei saa inimeste tervist ohtu seada. Mis siis saab, kui selline kontrollimatu koer puruneb inimest tänaval või last kodus? Me oleme selle eest vastutavad," selgitas ta.

Varjupaik lubas kuraatorid välja valida

Nende koerte saamiseks esitati üle 30 avalduse. Kõiki neid tuleb analüüsida ja see võtab aega. "Meie huvi on see, et koerad leiaksid hea peremehe ja neile sobivad elutingimused mitte selles, et nad magama panna. Mitte iga koera ei saa anda linnakorteris elavale omanikule, kes jalutab temaga avalikes kohtades," ütles Lind. 

Ühes Tallinna aguli kortermajas möllab tõeline kassimaffia, illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Аньков

Seepärast peavad Relika sõnul varjupaika koera järele tulnud inimesed mõistma, et kohe värjupaik neid ära ei anna.

"Selleks kulub aega, et otsustada, milline taotleja loomaga kõige paremini hakkama saab, kelle huvi asja vastu on siiras ja kellel on piisavalt kannatust, et tulla siia korduvalt loomaga tegelema. Me peame tagama, et kõik saab olema korras ega lõpe tragöödiaga. Ja siis me anname need koerad hea meelega ära," kinnitas ta.

Triinu Priks märkis, vastutab loomade varjupaik selle eest, et inimestele ohtlikke loomi ei tagastataks ühiskonda. "Me peame tegema kõik, et välistada teie võimaluse kirjutada artikleid pealkirjadega "Varjupaigast võetud koer ründas last / vanaema / naabrit." 

Aitame lemmikutel soovimatute järglaste sündi vältida >>

Selline olukord lõppeks rünnatud looma eutanaasiaga, vajadusega ravida kannatanud isikut ning varjupaikadest võetaks vähem loomi, sest juurduks arvamus, et varjupaigast on võtta ainult kahjustatud psüühikaga looma. Ja me ei saa öelda, et me ei näinud seda olukorda, kui me tegelikult teadsime, et see koer oli varem inimesi rünnanud," lisas ta.

Lootusetuid koeri on vähe

Kui nendest paljudest inimestest, kes nüüd iga päev siin käivad ja ainult koeri ärritavad, leiduks igale koerale kasvõi üks sobiv kuraator (võib-olla tulevane peremees), oleks see kujunenud olukorras ideaalne valik.

Tallinna loomade varjupaik kutsub sünnipäevale >>

"Meil on vabatahtlikke, kes tegelevad loomadega, kuid nad on vähe ja nendest ei piisa. Kujutage ette, et varjupaigas on palju kassipoegi (praegu on hooaeg) ja mõnda neist tuleb toita lutipudelist," ütles Relika.

Üks neist hoolivatest inimestest, kes on mures kolmiku raske saatuse pärast, lubas hakata Robiga tegelema. "Ma ei garanteeri, et ma ta kohe enda juurde võtan, aga ma hakkan tema juurde käima ja püüan leida tema juurde lähenemisviisi. Ma tulen juba sel esmaspäeval," ütles Katrin.

Eakas naine, keda ründas tema enda koer, suri haiglas >>

Kozõreva hinnangul oleks nende koerte jaoks parim valik tema varjupaik, mille töötajaid ja ka tema isiklikult oskavad keerulise hingeeluga koertega ümber käia. "Olen näinud videosalvestisi, fotosid ja võin öelda, et ma tunnen iga sellise koera tüüpi hästi. Ma tean, kuidas neile läheneda, et mitte provotseerida Robi agressiooni, kuidas aidata argpüks (ja mitte agressor) Emerssoni ja kuidas tegeleda endise ketikoera Sämmiga.

Lootusetu koera tunneb kohe ära, kuid selliseid on vähe, ja antud juhul pole see nii. Lihtsalt on vaja, et raske iseloomuga koertega tegeleksid spetsialistid, palju ja asjatundlikult, aga mitte neid hukata," rõhutas ta.

Paljassaare varjupaiga uus juht Relika Lind kinnitas, et järgib oma töös seda poliitikat. "Loomulikult oleks lihtsam, kui oleks rohkem vabatahtlikke. Meil on ju teisigi koeri, kes tähelepanu ja hoolt vajavad. Võib võtta mõne looma ka ajutiselt - kuuks, kaheks ja pärast tagasi tuua. Isegi see aitaks meid päris palju. Kahjuks pööratakse varjupaigale tähelepanu sageli emotsioonide ajel. Aga mis seal ikka, ka selline tähelepanu võib olla hea," ütles ta.

* Larisa Kozõreva on koertega tegelenud juba kakskümmend aastat, organisatsioon on sõlminud üle 15 000 lepingu koerte üleandmiseks uutele omanikele.
Paljude aastate vältel oli tal kokkulepe Tallinna linnavõimudega, kuid viimane hange ei olnud tema jaoks edukas, konkurent pakkus oma teenuste eest madalamat hinda. Tema arvates on pakutud hind kvaliteetse teenuse jaoks liiga madal. 

Sellest ajast on kodutute loomadega püüdmise ja ülalpidamisega tegelenud mittetulundusühing Varjupaikade MTÜ.

Veterinaaramet: Paljassaares tappis luigepojad väikekiskja >>

Tallinnas Paljassaare poolsaarel alustati uue loomade varjupaiga ehitusega 2016. aasta suvel. Lepingu kohaselt tasub linn loomade ülalpidamise kulud varjupaigas viibimise esimese 14 päeva jooksul. Kui selle aja jooksul ei ole võimalik uut kodu leida või looma omanikule tagastada, siis kannab täiendavad ülalpidamiskulud varjupaik.

Sputnik Eesti jätkab loomade varjupaigas olevate loomade saatuse jälgimist ja teavitab sellest oma lugejaid.

93
Tagid:
Tallinna linnavalitsus, koerad, Varjupaikade MTÜ, Tallinna loomade varjupaik, Tallinn
Samal teemal
Venemaa loomaaias imetas kass ilvesepoega
Koeraterror Tallinnas: rihmata koer ründas hobust
Koer võttis leopardipoja oma hoole alla
Kõige nunnum koer teeb tuju uskumatult heaks