Loomade varjupaik Paljassaares.

Tallinnas loomade varjupaigas lubati koeri mitte tappa

250
(Uuendatud 15:46 10.06.2019)
Tallinna kodutute loomade varjupaiga uus, ametisse astuv juht lubas mitte eutaneerida kolme koera, kelle saatus Eesti avalikkuse ärevile ajas.

TALLINN, 10. juuni — Sputnik. Paari päeva eest puhkes sotsiaalvõrgustikes torm loomade varjupaigas toimuva pärast, mida peetakse üleval muuhulgas ka Tallinna elanike maksudest, sest seal kavatseti magama panna kolm tervet koera. Inimesed hakkasid esitama avaldusi nende koerte varjupaigast äravõtmiseks. 

Paljud tulid isiklikult Paljassaarde kohale, et loomed surmast päästa, kuid, nagu nad Sputnik Eestile teatasid, see neil ei õnnestunud. Koeri neile ei antud.

Kas kõrgem juhtkond on asjaga kursis?

Oma teeneid pakkus ka teise Tallinna eravarjupaiga juht Larissa Kozõreva, kes linnalt mingit abi ei saa*. Kozõreva sõnul oli ta valmis hukule määratud koerad oma varjupaika võtma ja hakkama neid sotsialiseerima.

küsib ta retooriliselt. Kuid tema ettepanekut ei võetud vastu, ütleb Kozõreva.

Varjupaikade MTÜ (mille koosseisu kuulub ka Tallinna Paljassaare varjupaik) juhilt Triinu Priksilt sai Sputnik Eesti järgmise vastuse: "Käesoleval ajal on varjupaigas mitu koera, kelle suhtes oleme konsulteerinud koera käitumise ekspertide ja õpetajatega. Nad leiavad, et selliste koerte sotsialiseerimine on liiga riskantne ja see võib põhjustada väga tõsiseid tagajärgi. Ühtegi eutanaasia otsust kohta ei tehta kergekäeliselt ega hetkeemotsioonide mõjul."

Директор приюта для животных Лариса Козырева
© Sputnik / Вадим Анцупов
Larissa Kožõreva

Konkreetsele küsimusele, "kas varjupaik kavatseb tõepoolest need kolm koera magama panna, kas ollakse nõus koerad andma neile, kes neid endale võtta tahaksid, ja kui kaua selline protseduur aega võtab," Priks ei vastanud.

Loomadel on keeruline iseloom

Vahepeal Tallinna elanike avalduste arv varjupaigale kasvanud. Elanikud olid valmis vahtkonna korraldama, miitingule kogunema, kirjutasid linnapea Mihhail Kõlvartile.

Pühade ajal suureneb hulkuvate loomade arv >>

Sputnik Eesti pöördus Kõlvarti poole, kuid linnapea kantselei kabineti juht Karina Oganesjan soovitas esitada need küsimused Keskkonna- ja kommunaalmajanduse ametile, mis teostab järelevalvet varjupaiga tegevuse üle. Siiani pole vastust tulnud.

Kui Sputnik Eesti korrespondent saabus 5. juunil varjupaiga kontorisse, oli seal kohal kolm inimest. Nad soovisid võtta endale koer Robit, kes nende teada oli magamapandavate loomade järjekorras esimene.

Robi
© Фото : Varjupaikade MTÜ
Robi

Esimene katse temaga tutvust sobitada ei osutunud edukaks. Ta hammustas Svetlanat, kes läks temaga jalutusrihmaga jalutama. Ta ise arvab, et käitus koeraga valesti.

Küüriti puhtaks, aga lehk jäi alles: mida varjab Paljassaare varjupaik >>

Tallinna varjupaiga uus juht Relika Lind (ta ei ole veel ametlikult ametisse nimetatud ja on alles paar päeva asju üle võtnud) ütles Sputnik Eestile, et teda üllatab teave koerte magamapanemise kohta. Tema sõnul on jutt kolmest väga keerulise iseloomuga koerast, kuid nüüd ei kavatse nad neid enam magama panna.

"Kuid me ei saa endale lubada neid igaühele ära anda. Me ei saa inimeste tervist ohtu seada. Mis siis saab, kui selline kontrollimatu koer puruneb inimest tänaval või last kodus? Me oleme selle eest vastutavad," selgitas ta.

Varjupaik lubas kuraatorid välja valida

Nende koerte saamiseks esitati üle 30 avalduse. Kõiki neid tuleb analüüsida ja see võtab aega. "Meie huvi on see, et koerad leiaksid hea peremehe ja neile sobivad elutingimused mitte selles, et nad magama panna. Mitte iga koera ei saa anda linnakorteris elavale omanikule, kes jalutab temaga avalikes kohtades," ütles Lind. 

Ühes Tallinna aguli kortermajas möllab tõeline kassimaffia, illustreeriv foto
© Sputnik / Виталий Аньков

Seepärast peavad Relika sõnul varjupaika koera järele tulnud inimesed mõistma, et kohe värjupaik neid ära ei anna.

"Selleks kulub aega, et otsustada, milline taotleja loomaga kõige paremini hakkama saab, kelle huvi asja vastu on siiras ja kellel on piisavalt kannatust, et tulla siia korduvalt loomaga tegelema. Me peame tagama, et kõik saab olema korras ega lõpe tragöödiaga. Ja siis me anname need koerad hea meelega ära," kinnitas ta.

Triinu Priks märkis, vastutab loomade varjupaik selle eest, et inimestele ohtlikke loomi ei tagastataks ühiskonda. "Me peame tegema kõik, et välistada teie võimaluse kirjutada artikleid pealkirjadega "Varjupaigast võetud koer ründas last / vanaema / naabrit." 

Aitame lemmikutel soovimatute järglaste sündi vältida >>

Selline olukord lõppeks rünnatud looma eutanaasiaga, vajadusega ravida kannatanud isikut ning varjupaikadest võetaks vähem loomi, sest juurduks arvamus, et varjupaigast on võtta ainult kahjustatud psüühikaga looma. Ja me ei saa öelda, et me ei näinud seda olukorda, kui me tegelikult teadsime, et see koer oli varem inimesi rünnanud," lisas ta.

Lootusetuid koeri on vähe

Kui nendest paljudest inimestest, kes nüüd iga päev siin käivad ja ainult koeri ärritavad, leiduks igale koerale kasvõi üks sobiv kuraator (võib-olla tulevane peremees), oleks see kujunenud olukorras ideaalne valik.

Tallinna loomade varjupaik kutsub sünnipäevale >>

"Meil on vabatahtlikke, kes tegelevad loomadega, kuid nad on vähe ja nendest ei piisa. Kujutage ette, et varjupaigas on palju kassipoegi (praegu on hooaeg) ja mõnda neist tuleb toita lutipudelist," ütles Relika.

Üks neist hoolivatest inimestest, kes on mures kolmiku raske saatuse pärast, lubas hakata Robiga tegelema. "Ma ei garanteeri, et ma ta kohe enda juurde võtan, aga ma hakkan tema juurde käima ja püüan leida tema juurde lähenemisviisi. Ma tulen juba sel esmaspäeval," ütles Katrin.

Eakas naine, keda ründas tema enda koer, suri haiglas >>

Kozõreva hinnangul oleks nende koerte jaoks parim valik tema varjupaik, mille töötajaid ja ka tema isiklikult oskavad keerulise hingeeluga koertega ümber käia. "Olen näinud videosalvestisi, fotosid ja võin öelda, et ma tunnen iga sellise koera tüüpi hästi. Ma tean, kuidas neile läheneda, et mitte provotseerida Robi agressiooni, kuidas aidata argpüks (ja mitte agressor) Emerssoni ja kuidas tegeleda endise ketikoera Sämmiga.

Emersson
© Фото : Varjupaikade MTÜ
Sämmi

Lootusetu koera tunneb kohe ära, kuid selliseid on vähe, ja antud juhul pole see nii. Lihtsalt on vaja, et raske iseloomuga koertega tegeleksid spetsialistid, palju ja asjatundlikult, aga mitte neid hukata," rõhutas ta.

Sämmi
© Фото : Varjupaikade MTÜ
Emersson

Paljassaare varjupaiga uus juht Relika Lind kinnitas, et järgib oma töös seda poliitikat. "Loomulikult oleks lihtsam, kui oleks rohkem vabatahtlikke. Meil on ju teisigi koeri, kes tähelepanu ja hoolt vajavad. Võib võtta mõne looma ka ajutiselt - kuuks, kaheks ja pärast tagasi tuua. Isegi see aitaks meid päris palju. Kahjuks pööratakse varjupaigale tähelepanu sageli emotsioonide ajel. Aga mis seal ikka, ka selline tähelepanu võib olla hea," ütles ta.

* Larisa Kozõreva on koertega tegelenud juba kakskümmend aastat, organisatsioon on sõlminud üle 15 000 lepingu koerte üleandmiseks uutele omanikele.
Paljude aastate vältel oli tal kokkulepe Tallinna linnavõimudega, kuid viimane hange ei olnud tema jaoks edukas, konkurent pakkus oma teenuste eest madalamat hinda. Tema arvates on pakutud hind kvaliteetse teenuse jaoks liiga madal. 

Sellest ajast on kodutute loomadega püüdmise ja ülalpidamisega tegelenud mittetulundusühing Varjupaikade MTÜ.

Veterinaaramet: Paljassaares tappis luigepojad väikekiskja >>

Tallinnas Paljassaare poolsaarel alustati uue loomade varjupaiga ehitusega 2016. aasta suvel. Lepingu kohaselt tasub linn loomade ülalpidamise kulud varjupaigas viibimise esimese 14 päeva jooksul. Kui selle aja jooksul ei ole võimalik uut kodu leida või looma omanikule tagastada, siis kannab täiendavad ülalpidamiskulud varjupaik.

Sputnik Eesti jätkab loomade varjupaigas olevate loomade saatuse jälgimist ja teavitab sellest oma lugejaid.

250
Tagid:
Tallinna linnavalitsus, koerad, Varjupaikade MTÜ, Tallinna loomade varjupaik, Tallinn
Samal teemal
Venemaa loomaaias imetas kass ilvesepoega
Koeraterror Tallinnas: rihmata koer ründas hobust
Koer võttis leopardipoja oma hoole alla
Kõige nunnum koer teeb tuju uskumatult heaks
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega