Aksi saare rand.

Aksi saar on ainulaadne "taldrik" Soome lahes

223
(Uuendatud 13:09 11.06.2019)
Pranglist kagus paikneb asustamata, kiviklibuse ranna, kadastike ja kentsaka tuletorniga Aksi saar. Kunagi kees saarel elu: kohalikud ehitasid paate, mängisid orelit ja püüdsid isegi Eestile hümni kirjutada.

TALLINN, 9. juuni – Sputnik, Deniss Pastuhhov. Asustamata Aksi saar paikneb Põhja-Eestis Soome lahes, inimasustusega Prangli saare lähedal. Seetõttu kutsutakse Aksit sageli Väike-Prangliks. 

Kui Pranglile käib Viimsi vallas asuvast Leppneeme sadamast parvlaev, siis Aksi ja mandri vahel regulaarset ühendust ei ole. Aksile pääseb näiteks mootorpaadiga. Sputnik Eesti korrespondent käis seal tagasiteel Viimsisse reisilt Keri saarele.

Большие валуны и морская вода наводят на размышления
© Sputnik / Денис Пастухов
Avarus innustab mõttelendu.

Aksi saar on väike. Selle pindala on kõigest 59 hektarit, suurim kaugus ühest otsast teise on 2,5 kilomeetrit ja laius 500 meetrit. See tähendab, nagu kirjutab saare ametlik võrguleht, et Aksi on "päris saare moodi saar": kui metsa ees ei oleks, siis näeks saare keskel seistes merd igast suunast.

Рядом с берегом острова Акси расположен густой лес
© Sputnik / Денис Пастухов
Aksi ranna kõrval kasvab tihe mets.

Kuid saar on kaetud üsna tiheda metsaga. Veelgi enam, looduse poolest on Aksi taldrikukujuline: saare kaldad on suhteliselt kõrged ja kiviklibused, keskosa on aga madalam ja soine. Saare keskosas on isegi järvikuid.

Внутри острова Акси находится небольшое озеро
© Sputnik / Денис Пастухов
Aksi sisemaal asub väike järv.

Varem juhtisid kohalikud elanikud liigse vee kraavide kaudu merre, et lagedamatel aladel saaks loomi karjatada ja heina teha. Tänaseks on meri kraavid kinni ajanud ja saare keskosa soostub.

Aksil on mitmekesine taimestik ja loomastik. Need paigad meeldivad lindudele: suvel pesitsevad seal tiirud, kajakad, pardid ja muud sulelised.

Стая птиц на острове Акси
© Sputnik / Денис Пастухов
Aksi saar meeldib lindudele.

Saarel elab nastikute populatsioon, talvel hulgub ringi üle jää tulnud rebaseid. Peale selle on siia spetsiaalselt toodud vähenõudlikke ja vastupidavaid Šoti mägiveiseid ja lambaid, kes aitavad "niita" rannataimestikku, kus saavad pesitseda mitut liiki sulelised.

Корова с острова Акси
© Sputnik / Денис Пастухов
Veis Aksil.

Poolteist sajandit inimtegevust

Aksil oli püsiasustus aastatel 1797–1953, kui saarel elas Aksbergide suguvõsa (saarel oli viis talukohta kokku ligi kolmekümne elanikuga). Enamik aksilasi põgenes Teise maailmasõja ajal Rootsi, viimased saarele jäänud inimesed asustati 1953. aastal sundkorras Pranglisse.

Семейство Аксбергов
© Фото : Rannarahva Muuseum, "Aksi - mereriik Tallinna külje all", 2011
RANNARAHVA MUUSEUM, "AKSI – MERERIIK TALLINNA KÜLJE ALL", 2011 Aksbergide suguvõsa

Aksilasi tunti eelkõige paadiehitajatena. Paljud uued paadimudelid valmisid just nimelt Aksis, isegi esimese paadimootori tõi Eestisse Aleksander Aksberg 1905. aastal Soomest. Tema paadikuuris ehitati suuri karveelplangutusega mootorpaate ja purjekaid. Kelle paadil või mootoril oli midagi viga, see sai alati Aksilt abi. Oma lõbuks ehitati mitmesuguseid jääsõidukeid: nii rattaveo, päramootori kui isegi õhupropelleriga.

Aksilased ei olnud erakud, vaid osalesid aktiivselt seltsielus. 20. sajandi alguses tegutses Aksil isegi kuueklassiline kodukool, kus käisid tarkust taga nõudmas ka pranglilased, sest sealses koolis oli tollal ainult neli klassi. Aksi elanikud olid ka suured muusikasõbrad. Kolmes talus oli oma orel: kaks orelit oli linnast ostetud, aga ühe oli Madis Aksberg ise ehitanud. Aksil tegutses ka oma laulu- ja pasunakoor.

Духовой оркестр жителей острова Акси
© Фото : Rannarahva Muuseum, "Aksi - mereriik Tallinna külje all", 2011
RANNARAHVA MUUSEUM, "AKSI – MERERIIK TALLINNA KÜLJE ALL", 2011 Kohalik pasunakoor.

Ühes talus elanud vennad Oskar ja August Luusmann kirjutasid palju muusikat. August esitas ühe oma teose isegi Eesti hümni konkursile.

Enamikust talukohtadest on kahjuks järel ainult vundamendid. Kuid on ka erandeid. Näiteks Aksbergide paadiehituskuur on restaureeritud ja näeb välja üsna nüüdisaegsena. Siiski elab saarel juba kaks aastat ka kaks püsielanikku.

Бывший сарай для строительства лодок
© Sputnik / Денис Пастухов
Endine paadiehituskuur.

Aksil on ka kentsaka kujuga tuletorn, mis ehitati saare lõunaotsa 1986. aastal. See kujutab endast musta metalltorni, mille tipus on kolm valget silindrit. Tuletorn töötas algul tuumajõul, aga tänapäeval saab see energiat päikesepatareidest.

Вид на маяк острова Акси
© Sputnik / Денис Пастухов
Aksi tuletorn.

Aksil on veel üks vaatamisväärsus: kividest laotud labürint, mida kohalikud kutsusid "türgi linnaks".

Каменный лабиринт на острове Акси
© Фото : Rannarahva Muuseum, "Aksi - mereriik Tallinna külje all", 2011
Labürint Aksi saarel.

Kivilabürindi sissepääsu juures on kividest laotud tähed DW ja aastaarv 1849. Labürindi ehitas Sveaborgi kindlusest (praegune Suomenlinna Soomes) 19. sajandi alguses pagenud David Wekman, kes pärimuste järgi elas Aksil surmani.

 

223
Tagid:
saar, Soome laht
Samal teemal
Soome lahel hukkus soomuslaev Russalka
Soome lahel on mitme aastakümne halvim sinivetikaolukord
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega