Ohtlikud ained on Euroopa meredes laialdaselt levinud, illustreeriv foto

Ohtlikud ained on Euroopa meredes laialdaselt levinud

37
(Uuendatud 11:34 07.06.2019)
Kõigil neljal Euroopa merel on ulatuslik ohtlikest ainetest põhjustatud saastumisprobleem. Pea 96 protsenti Läänemerest kannatab ohtlikest ainetest põhjustatud reostuse käes. Mis reostusega tegemist - selgub aruandest.

TALLINN, 7. juuni — Sputnik. Laupäeval, 8. juunil tähistatakse maailmamere päeva. Maailmamere suurimaks probleemiks on selle saastumine ja ületarbimine. Ka Euroopas on mere saastumine ohtlike ainetega jätkuvalt suur probleem, selgub hiljuti avaldatud Euroopa Keskkonnaagentuuri aruandest, edastab Keskkonnaministeerium

Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on Euroopa merede, sh Läänemere olukord endiselt väga keeruline ja keskkonnale ohutut saasteainete sisaldust pole õnnestunud saavutada. Samas näitavad kogutud andmed siiski mõningast paranemist.

Võrreldes kõrge fosfori- ja lämmastikusisaldusega merevees, mis põhjustab Läänemeres rohket taimestiku kasvu ja vee-elustiku elutingimuste halvenemist on ohtlikke saasteaineid küll koguseliselt vähem ent nende mõju keskkonnale on palju keerukam.

Üheks kõige keerulisemaks probleemiks on selliste ohtlike saasteainete kuhjumine ning ringlemine meres.

Iga aasta 22. märtsil tähistatakse Läänemere päeva, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Kui saasteained on kord juba jõudnud merre, siis on neid sealt kätte saada pea võimatu. Meres sattuvad saasteained aga mereelustikku ja taimestikku, sealt omakorda edasi inimese söögilauale. Kuivõrd ained merest kuhugi ei kao, siis aja jooksul mitte midagi tehes saasteainete sisaldus pidevalt kasvab. Meri on selles mõttes nagu üks suur bassein, kuhu kõik kuhjub ja edasi ei liigu. Kõik kes selles basseinis sees käivad, saavad osa ka seal olevatest saasteainetest," selgitas Reisner.

Aruande kohaselt väheneb Läänemeres tööstuslikku päritolu raskmetallide sisaldus. Kui 1970ndatel ehk tööstusrevolutsiooni kõrghetkedel olid väljasuremisele äärel nii hülged kui ka merikotkad, siis tänaseks on tänu Läänemere riikide järjepidevale koostööle merekaitse vallas suudetud protsessi pidurdada. Selle põhjuseks on eelkõige karmistunud nõuded reovee puhastamisele ja tööstusprotsesside ohutumaks muutmisele. Samuti on eemaldatud laevavärvidest tinaühendid, mis on mereelustikule toksilised. Paranemise üheks tõestuseks on suurenenud merikotka arvukus.

Saasteainete kuhjumise kõrval varitsevad merd aga juba uued ohud. "Tööstuse arenedes on paljud nn vanad saasteained asendunud uute ja keerukamatega, mille mõjust loodusele me ei pruugi veel kõike teada. Samuti on mõne aine sisaldus veel liiga väike, et aru saada, kas see hakkab edaspidi meie keskkonnale ohtu kujutama või mitte," märkis Reisner.

Sarnastele järeldustele – et Läänemeres on saasteaineid jätkuvalt murettekitavalt - jõuab ka viimane Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni HELCOMi hinnang.

Euroopa Keskkonnaagentuuri aruanne Euroopa merede saasteainete kohta on esimene katse kaardistada Euroopa piirkondlike merede saasteaineid ja jälgida ohtlike ainete pikemaajalisi suundumusi.

Tänapäeval domineerib mereprügis plast, mis laguneb looduses väga aeglaselt ning võib olla ka toksiline. Mereprügisse võivad loomad, linnud ja kalad kinni jääda (näiteks võrgusarnase ehitusega pakendiümbrised) või seda alla neelata.

Mereprügi teemat on käsitletud Euroopa Liidu merestrateegia raamdirektiivis, mille järgi peavad liikmesriigid hiljemalt aastaks 2020 tagama oma mereala hea keskkonnaseisundi.

Lisaks käsitletakse mereprügi vähendamise meetmeid ka ringmajanduse tegevuskavas ning selle ühes meetmes ehk plastistrateegias, mis aitab kaasa plastide ringlussevõtu suurendamisele.

37
Tagid:
ohtlik, reostus, Euroopa, merepäev, meri
Samal teemal
Merepäevad on aastatega kasvanud