Euroopa Komisjoni peakorter

Eesti võib loobuda oma eurovolinikust Brüsselis

129
(Uuendatud 16:36 03.06.2019)
Eesti peamiseks kandidaadiks järgmisele Euroopa Komisjoni voliniku ametikohale on endine minister Kadri Simson, kuid ametlikult ei ole teda veel Brüsselile esitatud. Euroopa Liidus aga räägitakse taas vajadusest volinike arvu vähendada.

TALLINN, 3. juuni — Sputnik Aleksei Toom. Eestil on raskusi riigile uue esindaja leidmisega EL "valitsusse" - Euroopa Komisjoni. Valitsuse kuluaarides räägitakse üsna kindlalt endisest ministrist Kadri Simsonist kui peamisest volinikukandidaadist, kuid tema nime ei ole Brüsselile veel ametlikult teatatud. Samal ajal räägib praegune komisjoni juht Jean-Claude Juncker, et kõigile volinikele ei pruugi Brüsselis tööd jätkuda. 

Kehtivad ELi õigusaktid eeldavad Euroopa Komisjoni moodustamist liikmesriikide esitatud kandidaatide poolt, see tähendab, et see peaks koosnema 27 volinikust (kui mitte lugeda Ühendkuningriigi eeldatavat lahkumist EList 31. oktoobriks), keda juhib president, kelle nimetab Euroopa Liidu Nõukogu juuni lõpus ja kinnitab Euroopa Parlament, nagu Sputnik Eesti on juba kirjutanud. 

Seni esindas väikest Balti riiki EL "valitsuses" endine peaminister Andrus Ansip, kes kureeris ühtse digitaalse turu küsimusi, kuid teadaolevalt hiljutistel Euroopa Parlamendi valimistel eurosaadikuks valitud Ansip enam Euroopa Komisjoni volinikuna ei jätka.

Кадри Симсон
© Sputnik / Вадим Анцупов
Kadri Simson

Uueks volinikuks, kelle kohustused on seni teadmata (nende jaotus erinevate ELi riikide esindajate vahel on omaette peavalu), saab tõenäoliselt Keskerakonna liige ja endine majandusminister Kadri Simson, kes räägib võõrkeeli ja kellel on üsna tugev iseloom. 

Tema nimi kõlab Tallinnas sagedamini kui ühegi teiste poliitiku oma, kuid teda ei ole veel ametlikult Eesti Euroopa voliniku kandidaadiks nimetatud. Simsoni nimetamist lihtsustab asjaolu, et ta on naine.

Brüssel on Euroopa pealinnadele korduvalt selgitanud, et EL vajab võtmepositsioonidel rohkem õrnema soo esindajaid. Samal ajal, nagu teada, on Tallinnas ka teisi poliitikuid, kes sooviksid Brüsselisse volinikuks minna.

Junker soovitab Euroopale volinike arvu vähendada

Samal ajal on Euroopa üks kõrgemaid, kui mitte kõige kõrgem Euroopa Liidu ametnik, Euroopa Komisjoni president luksemburglane Jean-Claude Juncker väljendanud arvamust, et hea oleks volinike arvu vähendada, sest volinikutööd kõigile 27 inimesele Brüsselis ei jätku. 

Председатель Европейской комиссии Жан-Клод Юнкер
© Sputnik / Алексей Витвицкий
Jean-Claude Juncker

Liidu liikmesriigid võiksid esineda sellekohase algatusega ja kindlasti ei tohiks nad valida oma volinikke poliitikute hulgast, kes on juba valitud Euroopa Parlamendi liikmeteks. 

"Ma olen korduvalt üles kutsunud volinike arvu vähendama. Lihtsalt pole nii palju tööd, et koormata terve tööpäeva jooksul 28 volinikku," ütles Juncker intervjuus Saksa Bild am Sontagile 2. Juunil, "Seepärast korraldasin ma Euroopa Komisjoni ümber, nimetasin asepresidendid ja vähendasin oluliselt portfellide arvu. Minu järeltulija peab tarvitusele võtma sarnased meetmed, kui liidu riigid ei suuda kokku leppida volinike arvu vähendamises." 

Euroopa Parlamendi valimised: 2019. aasta oodatud üllatused >>

Väärib märkimist, et Eesti ega ükski teine ​​ELi riik ei ole seni väljendanud kavatsust loobuda oma õigusest olla esindatud Euroopa Komisjonis. Ja vaevalt, et üks või mitu Euroopa pealinna sellise algatuse teevad, kuigi ELi valitsuse "ülespuhutud koosseisudest" räägivad paljud poliitikud.

Manfred Weber ei pruugi uueks presidendiks saada

Mis puutub Euroopa Komisjoni uut presidenti, siis, nagu ütles Jean-Claude Juncker oma iseloomuliku huumoriga Saksa Bild am Sonntagile, peaks ta "oskama kuulata, peaks väga hästi tundma kõiki EL liikmesriike või vastasel korral ei kuule ta massides toimuvat, ta peaks samuti suutma vähe magada, kuid samal ajal hästi välja magada." 

Манфред Вебер
© REUTERS / FABIAN BIMMER
Manfred Weber

Saksa ajakirjaniku kavalale küsimusele, kas peamine kandidaat Euroopa Komisjoni juhiks, Saksamaa esitatav paremtsentristliku Euroopa Rahvapartei juht Manfred Weber vastab nendele omadustele, vastas praegune president Juncker, et ta "oskab inimesi kuulata ja tal on piisavalt teadmisi." Küsimusele Weberi vastavuse kohta teistele kriteeriumitele, mida Junckeri arvates sellel ametikohal olevalt inimeselt eeldatakse, jättis Euroopa Liidu täitevvõimu lahkuv juht diplomaatiliselt vastamata.

EP valmistas ette resolutsiooni Nord Stream 2 peatamiseks >>

"On mitmeid teisi kandidaate, mistõttu pole mõtet pidada neist ühtegi oma lemmikuks, kuid nagu Manfred Weber, olen ka mina Euroopa Rahvapartei liige, mis on suurim fraktsioon (Euroopa Parlamendis - toim.), nii et oleks igati loogiline, kui temast uus president saaks," lisas Jean-Claude Juncker. Tema arvates võiks edukaks Euroopa Komisjoni juhiks saada ka Margret Vestager ja Franz Timmermans.

129
Tagid:
Jean-Claude Juncker, Euroopa Komisjon, EL
Samal teemal
Euroopa Komisjon vastas Itaalia ähvardusele
Euroopa Komisjon kahtlustab Saksa autotoojaid kartellileppes
Euroopa Komisjon ärgitab lõpetama "kuldviisade" süsteemi
Juncker on kindel Brexiti-leppe sünnis hiljemalt novembris
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega