LNG tanker

Ei saa me Vene gaasita: kes lööb lärmi Euroopa veeldatud maagaasi turul

109
(Uuendatud 14:28 03.06.2019)
Miks Leedu gaasisõltumatuse idee end ei õigustanud. Milline tulevik ootab ees Euroopa veeldatud maagaasi turgu ja kuidas Venemaa gaas konkureerib Venemaa gaasiga, rääkisid Sputnikule energeetikaeksperdid.

TALLINN, 3. juuni — Sputnik, Julia Kateneva. Kas Vilnius "ei impordi" Vene gaasi ja Moskva viis gaasi Klaipeda veeldatud maagaasi (LNG) terminali lihtsalt möödaminnes? Sputnik arutas olukorda ekspertidega. 

Eesti Gaasile ehitatakse LNG punkerlaev >>

"Marssal Vassilevski" laadis Leedus maha esimese partii Gazpromi LNG-d, teatab Venemaa äriühing. "Ujuv regasifitseerimisseade läheneb plaanipäraselt ettenähtud ekspordimahule, varustades gaasiga mitte ainult Kaliningradi oblastit, vaid ka Klaipeda terminali," ütles AAS Gazprom juhatuse aseesimees Vitali Markelov.

 Ettevõte märgib ära ka kolleegide edu Novatekis - aprillis käivitas ettevõte teise veeldatud maagaasi projekti Võsotskis, mille võimsus on 600 tuhat tonni aastas. Selle keskmise tonnaažiga ettevõtte toodetava LNG tarneid kaaluvad juba enamik Euroopa terminalidest, rõhutas Gazprom. 

Заместитель председателя правления, член совета директоров Газпрома Виталий Маркелов
© Sputnik / Алексей Даничев
Vitali Markelov

Nende hulgas on ka Klaipeda terminal, mis on loodud spetsiaalselt ... Leedu vabastamiseks Venemaa gaasist.

Märgime, et Vilnius on korduvalt kuulutanud Venemaa firma Gazprom gaasimonopolist. 2015. aastal rentis Leedu 62 miljoni euro eest aastas Norrast LNG-terminali, et saada Gazpromist iseseisvaks... 

Alates 1. jaanuarist 2019 on gaasi hind Leedus tarbijatele tõusnud 15-20%. "Helesinise kütuse" maksumus sõltub muuhulgas ka strateegilise ujuvrajatise hoolduskuludest, kuhu gaas peab voolama Ameerika Ühendriikidest ja Norrast. Ilmselt ei suutnud imporditud LNG konkureerida gaasijuhtmest tuleva "helesinise kütusega". Veelgi enam, mitteametlike andmete kohaselt on Klaipeda terminali toodud Novateki LNG-d.

Sellisele järeldusele jõudis Reuters Läänemere laevaseiresüsteemi andmete põhjal. Seejuures Leedu võimud ei teatanud maksumaksjatele Venemaa ettevõttega sõlmitud lepingust midagi.

Terminalid on tühjad

Venemaa Rahvusliku energiajulgeoleku fondi juht Konstantin Simonov märkis intervjuus Sputnik, et Leedu juhtum on "tühine" ja olulistest turumahtudest pole siinkohal mõtet rääkida. Kuid see lugu on üsnagi ilmekas ülemaailmse gaasituru taustal. 

Президент Российского газового общества, заместитель председателя Директор Фонда национальной энергетической безопасности Константин Симонов.
© Sputnik / Владимир Трефилов
Konstatin Simonov

Simonovi sõnul "usutakse", et just LNG päästab eurooplased Venemaa gaasi sõltuvusest. Tegelikult on aga kaks kolmandikku selle tarvis ehitatud veeldatud maagaasiterminalide võimsusest kasutamata, ütles Sputniku allikas. 

Baltimaades oli populaarne nn "energiasaare" kontseptsioon, mille kohaselt võiks veeldatud maagaas päästa piirkonna sõltuvusest Venemaast. "Kui aga selgus, et alternatiivne gaas on kallim, hakati Leedus tarbijaid kohustama ostma eelkõige Independence kütust," arutleb Simonov.

Leedu saadikud palusid kontrollida vedelgaasi oste Venemaalt >>

Siiski õnnestus Vilniusel tänu LNG-le tõepoolest mõnevõrra alandama Gazpromiga sõlmitud lepingute järgseid gaasihindu, tunnistas ekspert. "Pole saladus, et Euroopa suhtub vedelgaasi kui imerohtu, et vabaneda Venemaa monopolist gaasijuhtmegaasi turul," selgitas ekspert, "erinevate hinnangute kohaselt on Gazpromi turuosa 35–39%."

Ikka seesama Venemaa gaas

Prantsusmaa nafta- ja gaasiettevõtte Total French'i andmetel kasvab veeldatud maagaasi turg Euroopas järgmise 20 aasta jooksul 5% aastas. "Nali on selles, et Euroopa gaasinõudlust LNG järele ei rahulda mitte Ameerika, Katari või Austraalia gaas, vaid Jamali tehase veeldatud maagaas (Yamal LNG on Venemaa Jamali poolsaarel asuv maagaasi tootmise, veeldamise ja veeldatud maagaasi tarnimise ettevõte – toim.)," ütles ekspert.

Miks USA ei suuda naftaekspordis Venemaast mööda minna >>

Vastavalt Rahvusvahelise veeldatud gaasi importijate liidu (GIIGNL) aprillikuu aruandele tarnis Venemaa 2018. aastal Euroopa Lidule 4,4 miljonit tonni, USA aga 2,7 miljonit tonni. Ja kuigi Leedu räägib uhkelt, loogikale vastupidi, sõltumatusest, on Venemaa lõpetamas Novateki terminali "Arktik LNG-2" ehitust. Selle projekti elluviimine lisab veel 20 miljonit tonni Venemaa olemasolevale veeldatud maagaasi tarnemahule. Moskva kavatseb hõivata kuni 20% veeldatud maagaasi maailmaturust.

Sisemine konkurents

Simonovi sõnul tekitab veeldatud maagaasi tootmisvõimsuse kasv Venemaa energiasektorile uusi väljakutseid. "Venemaa veeldatud maagaas hakkab Euroopas konkureerima Venemaa gaasijuhtme gaasiga," märkis ta, pidades silmas eksportijate ebavõrdset olukorda Venemaa gaasiturul (Venemaal kehtib LNG tootjatele null-eksporditollimaks – toim.). 

Muide, see väljakutse peegeldub ka mais vastuvõetud Venemaa uues energiajulgeoleku doktriinis. Dokumendi autorite sõnul toimub maailmaturul konkurents erinevate Venemaa energiaressursside vahel, mis kujutab endast võimalikku hinnariski tootjatele.

Nagu märkis intervjuus Sputnikule Venemaa Teaduste Akadeemia Nafta- ja gaasiprobleemide instituudi energiapoliitika analüüsi keskuse juht Aleksei Mastepanov, vähenevad veeldatud maagaasi ja torujuhtme gaasi konkurentsi tõttu hinnad. Eksperdi sõnul on kõigi energiakandjate samaaegne arendamine Moskvale oluline ülesanne.

Kaliningradi kaitsel

Mis aga puutub Gazpromi LNG tarneteid "Marssal Vassilevskiga", siis ei ole need tarned suured, usub Simonov. Tema sõnul oli tegemist konjunktuurse tarnega. "Venemaa ujuvseadeldis ei ole uus ekspordiaken Euroopasse, vaid on mõeldud Kaliningradi tagamiseks gaasijuhtme probleemide korral, sest gaas tuleb sinna läbi Balti riikide territooriumi," ütles ta. "Kuna aga laeval on LNG varu ja gaasijuhe töötab normaalselt, siis laeval seda kogust püsivalt hoida ei ole erilist mõtet."

Tegelikult on "Marssal Vassilevski" ette nähtud turvavõrguna kriisiolukorras, ei kahtle ekspert. Ühekordsed tarned pakuvad Venemaale huvi ka mainekujunduslikust seisukohast, ütles Simonov kokkuvõtteks. Vähemalt tuleb Moskva Euroopale vastu energiavarustuse mitmekesistamise ja kohapealse kauplemise laiendamise suunas.

109
Tagid:
energiajulgeolek, Kaliningrad, Klaipeda, Gazprom, Leedu, torugaas, LNG terminal
Teema:
Gaas - perspektiivne energia (142)
Samal teemal
Eesti Gaas tõstab aprillist kodutarbijale gaasi hinnalage 11 protsenti
Euroopa gaas läks Ukrainale Venemaa omast neli korda kallimaks
Tsingisser: LNG terminalid on Euroopas majanduslikult ebarentaablid
Ameeriklaste LNG ei paku Saksamaale huvi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega