Saakašvili poolehoidjatega Kiievis pärast kinnipidamiselt vabastamist

Poliitoloog: Saakašvili ilmumine Ukrainas kuulutab tõsiseid sündmusi

59
(Uuendatud 16:34 30.05.2019)
Ukraina esimene president Leonid Kravtšuk selgitas, miks Volodõmõr Zelenski andis Mihhail Saakašvilile kodakondsuse tagasi. Politoloog Juri Kot märkis raadio Sputnik eetris, et praegune riigipea peaks arvestama ka selle otsuse tagajärgedega.

TALLINN, 30. mai — Sputnik. Endine Ukraina president Leonid Kravtšuk selgitas, miks Ukraina uus president Volodõmõr Zelenski tagastas endisele Gruusia presidendile ja Odessa oblasti kubernerile Mihhail Saakašvilile Ukraina kodakondsuse. Kravtšuki sõnul oli see uuele riigipeale "au ja väärikuse" küsimus. 

Zelenskile pole vaja "aega anda": Ukrainal pole seda enam >>

"Me ju mäletame, kuidas Petro Porošenko Saakašvilile kodakondsuse andis - ta andis selle väga kiiresti ja võttis selle sama kiiresti jälle ära. Olen veendunud, et selles andmises ja äravõtmises ei olnud mingit Ukraina rahvuslikku huvi. Seal olid mängus vaid Porošenko isiklikud huvid," ütles Kravtšuk telekanali 112 Ukraina saates.

Saakašvili saabus Kiievisse
© REUTERS / GLEB GARANICH

Tema arvates ei saa Saakašvili Ukrainas tõenäoliselt enam mingit tähtsat riigiametit, sest ta peaks "teenima oma maal, oma kodumaal".

Raadio Sputnik vaatleja Ukraina venelaste liikumise "Parus" juht Juri Kot kommenteeris raadio Sputnik saates seda seisukohta. "Kui Saakašvilile anti kodakondsus tagasi, mõistsin: "Mihomaidan" on jälle koos: Arsen (Avakov, Ukraina siseminister – toim.), Julia (Julia Tõmošenko – toim.), Benja (Igor Kolomoisky – toim.) ja Saakašvili.

Nad kõik on jälle koos, nagu vanadel headel aegadel ja lahendavad tähtsaid küsimusi. Me saame suurepäraselt aru, kelle huve maailmas ja eelkõige Ukrainas Saakašvili esindab. CIA (USA Luure keskagentuuri – toim.) huve.

Benja püüab mängida oma mängu, tuua Ukrainale tema mitmevektorilisus tagasi, proovida kaubelda kõikide osapooltega ja müüa sellele, kes kõige rohkem maksab," ütles Juri Kot. Tema sõnul on Ukrainas Saakašvili tulekuga oodata tõsiseid sündmusi. 

Ukraina valimised: kuhu "rahva teener" Zelenski riigi suunab >>

"Saakašvili ilmumine Ukrainasse kuulutab tõsiste sündmuste, murrangute lähenemist. Julgen väita, et püütakse kärpida presidendi volitusi ja anda talle "kantsleri" omad. Vähemalt Tõmošenko näeb magades und, kuidas see kõik juhtub - ta unistab Ukraina kantsleriks saamisest.

Ja selline arengustsenaarium on täiesti võimalik ... Saakašvilile passi tagasi andes oleks Zelenski pidanud mõtlema võimalusele, et just Saakašvili võib olla üks neist, kes teda juba poole aasta pärast, parlamendivalimiste lähenedes, taga kiusama hakkab," usub politoloog. 

Saakašvili tuli Ukraina poliitikasse 2015. aasta kevadel, kui Petro Porošenko nimetas ta Ukraina kodakondsuse andmise järel Odessa oblasti kuberneriks.

Kuid juba 2016. aasta novembris vallandas Porošenko Saakašvili, öeldes, et too mitte ainult ei suutnud täita oma lubadusi piirkonna arendamiseks, vaid oblasti majandusnäitajaid halvenesid.

2017. aastal võeti Gruusia endiselt presidendilt Ukraina kodakondsus ära, sest selle taotlemisel oli ta andnud valeandmeid (eelkõige enda kodumaal süüdimõistmise kohta).

Piirivalve keelas talle sissesõidu riiki kuni 2021. aastani. Kui käesoleva aasta aprillis sai teatavaks Volodõmõr Zelenski võit Ukraina presidendivalimistel, teatas Saakašvili oma kavatsusest tagasi pöörduda. 28. mail andis Volodõmõr Zelenski Saakašvilile Ukraina kodakondsuse tagasi.

59
Tagid:
kodakondsus, president, Leonid Kravtšuk, Mihhail Saakašvili, Ukraina
Teema:
Ukraina presidendivalimised (76)
Samal teemal
Arulagedus ja teadmatus: maailma meediaväljaanded analüüsivad Zelenski võitu
Vladimir Zelenski sai Ukraina presidendiks ja saatis Ülemraada laiali
Kaljulaid rääkis Ukraina presidendiga korruptsioonivastase võitluse tähtsusest
Analüütikud: Ukraina, Moldova ja Gruusia juhtkond tuleks välja vahetada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega