Lumetuisus kinni jäänud reisirong

Eesti ja Venemaa ministrite kohtumine: ammu oli aeg

113
(Uuendatud 15:27 29.05.2019)
Eesti ärimeeste arvates ei tasu Eesti majandus- ja taristuminister Taavi Aasa ja Venemaa transpordiminister Jevgeni Ditrihhi kohtumisest kiireid positiivseid muutusi ettevõtluskeskkonnale loota, dialoogi alustamine iseenesest on aga tore.

TALLINN, 29. mai — Sputnik, Svetlana Burceva. Majandusküsimuste ekspert, kunagine eesti teede- ja sideminister Raivo Vare ütles Taavi Aasa ja Jevgeni Ditrihhi eelseisvat kohtumist kommenteerides, et raudteemajanduses kehtib Eesti ja Venemaa vahel juba aastakümneid ajutine kokkulepe ja on viimane aeg seda uuendada. 

Seetõttu on loogiline, et Taavi Aas tõstatas kohtumise ühe päevakorrapunktina Eesti ja Venemaa raud- ja maanteetranspordialase seadusandluse täiustamise.

"Jumal ise käsib seda teha, ammu oli aeg. Ma ütleksin, et seda tuleb teha igal juhul, kõigest hoolimata. Raudteetranspordi lepingud on tehnilised, tüüplepingud. Aga meil sellist praegu ei ole," rõhutas Vare.

Tarvis on täpseid mängureegleid

Eksperdi sõnul on ajutine kokkulepe piiratud mitte üksnes ajaliselt. "Praegu on palju reguleerimata küsimusi, mida lahendatakse halduskorras ühepoolselt ja selleks pooleks on Venemaa. Kokkuleppes on väga palju kohti, kus saab seadust erinevalt tõlgendada. See on aga ohtlik," ütles Raivo Vare.

Эксперт по экономике  Райво Варе
© Sputnik / Вадим Анцупов
Raivo Vare

Uus õiguslik raamistik hõlbustaks raudteel toimuvaid protsesse, mis tuleb igal juhul kasuks nii raudteeühendusele kui ka reisijate- ja kaubaveole.

"Regulatiivne komponent on tulevikku silmas pidades tähtis. Ministrid peavad vaeva nägema, et õiguslik raamistik paika saaks, et see oleks mõlemale üheselt arusaadav ja et seda täidetaks. Selleks ministrid ongi," sõnas ekspert kokkuvõtteks.

Kõigepealt dialoog, seejärel praktilised sammud

Eesti ettevõtte IVIA turundusjuht Vadim Orlov nentis, et Eesti ja Venemaa suhtlus ministrite tasemel annab tunnistust koostöö arenguvõimalustest.

Вадим Орлов
© Sputnik / Евгений Ашихмин
Vadim Orlov

Ärimehe hinnangul on alustuseks oluline juba kohtumise fakt iseenesest, see näitab, et "Eesti valitsuse seni üsna arusaamatutes sammudes hakkab terve mõistus tasapisi võimust võtma."

"Praegu on veel vara hinnata, milliseks need Venemaa ja Eesti ärimeeste koostööd hõlbustavad õiguslikud algatused kujunevad. Oluline on riikide lähenemise ühine vektor, see, et on alustatud suhtlemist. Ka ettevõtluse kergendamiseks kooskõlastamist vajav küsimustering selgub suhtluse käigus," ütles Vadim Orlov.

Transiitvedudega on veel vara alustada

On tähelepanuväärne, et Taavi Aas mainis ühe Jevgeni Ditrihhiga kohtumise teemana transiitvedude ligimeelitamist, kuid Orlovi arvates ministrid seda probleemi ei lahenda.

Таави Аас
© Sputnik / Вадим Анцупов
Taavi Aas

"Praegu on asi nii hull, et sellest on veel vara rääkida. Me kinnitasime kogu aeg, et "transiiti pole meile vaja" ja kõik pöördusid teineteisest ära.

"Eelmine valitsus, meie poliitikute ja riigi võtmeisikute avaldused on vastastikkuseid suhteid sedavõrd halvendanud, et konkreetsetest sammudest on veel vara rääkida," on Orlov veendunud.

Ka Raivo Vare transiidivallas imesid ei oota. "Päevapealt ei juhtu midagi. Venemaa minister ja Venemaa Raudteed viitavad klientidele. Kliendid ütlevad ametlikult, et neil on püsisuhted juba sõlmitud, mitteametlikult aga, et ei vaata kõigele sellele eriti hea pilguga," selgitas ekspert.

Jakunin: Eesti laseb ise kolossaalse transiiditulu käest >>

Raivo Vare arvates lasi Eesti käest võimaluse muutuda suureks rahvusvaheliseks transpordisüsteemiks – tal jääb nüüd üle vaid konkureerida naabritega kvaliteedis, kasutades selleks oma ärikeskkonna kõrgemat taset. 

Soome riigipea Sauli Niinistö Allegro kiirrongis
© Фото : Matti Porre/Tasavallan presidentin kanslia
Selles mõttes aga jääb Eesti ja Venemaa ministritelt loota esmajoones õiguslikke, regulatiivseid, taristualaseid tingimusi.

"Kvaliteedisegmendis paneb turg ise paljugi paika. Võitlus kvaliteedi eest konkurentsivõimelise hinnaga on loomulik tururegulatsioon. Selles on ministritelt mõttetu midagi loota. Meil on võimalusi, see on kõigile teada. Ja valik tehakse turuosaliste tasandil," selgitas Vare.

Kui hõlbustataks piiriületust, oleks juba hästi

Vadim Orlovi arvates tasuks Venemaa ja Eesti ministritel tähelepanu pöörata piiriületuse kiirendamisele – see tuleb kasuks mõlemale. "Minu hinnangul on kõik viivitused piiriületusel tingitud selles, et Venemaa toll ei ole jalakäijate, sõidu- ja veoautode kiirest piiriületusest huvitatud. Mulle teadaoleva info kohaselt on kõik tehnilised võimalused piiriületuse kiirendamiseks olemas. See on protseduuriline probleem," ütles Orlov.

Raivo Vare: Eesti transiidipump unustage ära >>

Järgmise olulise sammuna pakkus ärimees Moskva–Tallinn kiirrongi käivitamist, nagu on Moskva ja Helsingi vahel sõitev kiirrong Allegro – nõudlust selle järele oleks kindlasti. "Rong sõidab kiiresti ja tollikontroll toimuks rongi liikumise ajal," märkis Orlov.

Tee Venemaale sillutas ministrile president

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et majandus- ja taristuminister Taavi Aas kavatseb kohtuda Venemaa transpordiministri Jevgeni Ditrihhiga. Selleks külastab Taavi Aas Peterburi rahvusvahelist majandusfoorumit, mis toimub 6.–8. juunini. 

Vene riigipea Vladimir Putini ja Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kohtusid Moskvas.
© Sputnik / Владимир Астапкович

Oma läkituses Jevgeni Ditrihhile pakkus Taavi Aas arutamiseks neli teemat: transiitvedude suurendamise küsimused, reisijateveo arendamine raudteel, ühise transpordikomisjoni tegevuse jätkamine ning Eesti ja Venemaa raud- ja maanteetranspordi õigusliku raamistiku täiustamine.

2019. aasta aprillis toimus Moskvas pärast pikka vaheaega Venemaa presidendi Vladimir Putini ja Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kohtumine. Balti riikides, sealhulgas Eestis pälvis Kaljulaidi visiit vastakaid hinnanguid.

113
Tagid:
kohtumine, ministrid, koostöö, transiit, raudtee, Eesti, Venemaa
Samal teemal
Ei ole eestikeelne: Balti riigid vaidlevad raudtee nimetuse üle
Eesti Raudtee lõpetas aasta edukalt
Venemaa Raudtee näitas uut duši ja külmikuga kupeevagunit
Venemaa transpordiministri asetäitja: ootame Eestilt uusi transpordiprojekte
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega