Hääletamine Lindakivi kultuurikeskuses Lasnamäel.

Eesti peaks Euroopasse viima normaalsed suhted Venemaaga ja turvalisuse

82
(Uuendatud 17:15 27.05.2019)
Ennetada majanduskriisi ja kaitsta Eesti venekeelset elanikkonda – sellised volitused andsid Eesti poliitikutele Euroopa Parlamendi valima tulnud Tallinna Lasnamäe linnaosa elanikud.

TALLINN, 26. mai — Sputnik, Deniss Pastuhhov. Euroopa Parlamendi valimistele tulnud lasnamäelased arvavad, et Eesti peaks jääma Euroopa Liidu liikmeks, kuid oma arvamust tuleks Brüsselis avaldada palju valjemalt. Euroopa Parlamendi valimistepäeva, 26. mai pärastlõunal oli valijate vool Lasnamäe valimisjaoskondadesse pidev, kuid loiuvõitu. 

Tallinna Laagna gümnaasiumis asuva valimisjaoskonna (lisaks sellele käis Sputnik Eesti korrespondent ka Lindakivi kultuurikeskuses asuvas valimisjaoskonnas) töötaja märkis, et Euroopa Parlamendi valimised ei ole nii osavõturohked kui märtsikuised Riigikogu valimised ning valijate hulgas on ülekaalus vanemad inimesed.

Tallinlased: Euroopas tuleb seista oma huvide eest

Valija Sven Olters peab üsna madalat valimisaktiivsust seaduspäraseks, kuna erinevalt Euroopa saadikutest mõjutavad Riigikogu liikmed Eesti elanike igapäevaelu hoopis rohkem. Kuid Euroopa Parlamendi valimised on samuti olulised, leiab Olters ja hindab neid eelkõike majanduslikust vaatevinklist.

"Tähtis on, et Eestil oleksid head suhted Euroopaga. Olen ärimees ja majanduslik areng on minu jaoks esikohal. Eesti peaks jääma Euroopa Liidu sajaprotsendiliseks liikmeks: et riigipiir jääks avatuks, maksud poleks liialt kõrged, bürokraatia väheneks ning Euroopa riikidega seotud ekspordi- ja impordinäitajad ainult paraneksid," ütles Sven Olters.

Samas lisas Olters, on Eestil suur potentsiaal majanduskoostööks Venemaaga: "Ma tean, et Venemaa tahab Eestiga koostööd teha, näiteks IT- või disainivaldkonnas on meil palju asjatundlikke tegijaid ja soodsad hinnad." Eesti lahkumine Euroopa Liidust ja suhete parandamine üksnes Venemaaga oleks halb valik, mistõttu tuleb otsida kompromisse.

Избиратель Свен Ольтерс
© Sputnik / Денис Пастухов
Sven Olters

"Eesti poliitikute põhiliseks ülesandeks Euroopa Parlamendis on mitte lõhkuda sidemeid EL-iga ja ühtlasi kaitsta oma õigust normaalseks koostööks idanaabriga, kuigi seda pole kerge saavutada," ütleb Sven Olters.

"Majanduse edenemist" ootab oma Euroopa Parlamendi saadikukandidaadilt ka Inessa. "Välispoliitika on meil veidi vaeslapse rollis aga esmajoones tuleb mõelda majandusele, mis pole meil just heal järjel. Inflatsioon on tõusuteel. Tööandjad peaksid palku tõstma, ent ei suuda. Muret on tööhõivega, sealhulgas noorte seas, kuigi töövõimelist rahvast on vähe. Pole neid, kes pensionäridele väärika vanaduspõlve kindlustaksid," kurtis Inessa. Tema meelest on majanduse seis kehv kõikjal Eestis.

Избирательница Инесса
© Sputnik / Денис Пастухов
Inessa

Inessa leiab, et eurosaadikuil tuleb jõuda niikaugele, et Eestis tekiks suurtööstus. "Meil on ainult teenused, aga pelgalt teenustega kaugele ei purjeta. Tuleb luua tootmisettevõtteid. Jäädes EL liikmeks tuleb arendada ka majandussuhteid Venemaaga.

Omal ajal oli "okupeeritud Eestis" tubli tööstus, raha liikus. Ma ei näe põhjust Venemaad karta – see riik ei ole meile midagi halba teinud," ütles Inessa ja nentis, et Eesti eurosaadikud peavad Euroopas kõvema häälega oma riigi vajadustest rääkima, mitte pimesi Brüsseli juhiseid järgima.

Euroopa Parlamendi valimiste mandaadid Eestis on jagatud >>

Valija Vladimir Katunin toonitas samuti, et eurosaadikud peavad küll Euroopa Liidu ühtsetest reeglitest kinni pidama, kuid samas ei tohi unustada Eesti huvide eest hea seismist. "Ilma Euroopa Liiduta me elada ei saa, sest väike riik ei saa olla üksinda. Loomulikult sõltub Eestist Euroopa Parlamendis üsna vähe, seal otsustavad kõike Prantsusmaa või Saksamaa.

Владимир Катунин
© Sputnik / Денис Пастухов
Vladimir Katunin

Eesti esindajad võivad Euroopat veenda, et riik vajab töökohti, et tuleb parandada näiteks laste eest hoolitsemist. Meil on palju allpool vaesuspiiri virelevaid lapsi, eriti väljaspool pealinna.

Globaalses tähenduses on meil vaja mistahes diskrimineerimiseta sidusat ühiskonda. Ja muidugi on oluline hea seista rahu, mitte sõja eest," ütles Vladimir Katunin.

Kes kaitseb Eestis elavate venelaste õigusi

Tegelikult olid paljud Lasnamäe venekeelsed elanikud tulnud valimisjaoskonda andma oma häält kandidaadi poolt, kes nende arvates oleks Euroopas suuteline võitlema Eesti venekeelse elanikkonna õiguste eest.

Екатерина Николаева пришла на выборы с сыном Александром
© Sputnik / Денис Пастухов
Jekaterina Nikolajeva tuli valima koos pojaga.

Jekaterina Nikolajeva peab ebaõnnestunud lõimumist riigi üheks peamiseks probleemiks. "Ma soovin, et Eestis valitseks võrdsus. Mina olen kodanik, aga samasugused õigused peaksid olema ka halli passi omanikel. Eestis on vajadus venekeelse hariduse ning eestlaste ja venelaste võrdsete võimaluste järele töö leidmisel," ütles Nikolajeva.

"Tähtis on, et venelastesse suhtutaks Eestis lojaalselt ja eurosaadikud kaitseksid meie huve Euroopas. Isegi Eesti valitsus suhtub venekeelsesse vähemusse puhuti halvasti, näiteks tahetakse vene koolid sulgeda.

Нина Прудникова
© Sputnik / Денис Пастухов
Niina Prudnikova

Mul on vahel raske mõnda küsimust lahendada, kuna nõutakse ainult riigikeeles pöördumist," ütles eakas Lasnamäe elanik Niina Prudnikova nukralt ja lisas, et paljud Eesti poliitikud mõtlevad Euroopas ainult endale ning rahvas neid eriti ei huvita.

Noorema põlvkonna esindaja Maario seadis esiplaanile turvalisuse küsimuse, millega eurosaadikud peaksid tõsiselt tegelema. "Eesti peab sammuma Euroopa Liiduga käsikäes, kuid jääma seejuures turvaliseks elupaigaks, mitte lubama oma kodus näiteks terrorirünnakuid, nagu neid viimastel aastatel mitmes EL-i riigis on toimunud," väitis Maario.

Tähelepanuväärselt eeldasid peaaegu kõik, et kui Eesti saadikud on Euroopa Parlamendis aktiivsed, siis suudaksid nad isegi seitsmekesi oma seisukoha kuuldavaks teha.

82
Tagid:
volitus, eestivenelased, EL, valimised
Samal teemal
Europarlamendi valimised: kesk- ja reformierakondlased saavad kohti juurde, Isamaa kaotab
Euroopa Parlamendi valimised tähistavad ühiskonnas muutuste vektorit
EP valimised: Eesti elanikud olid aktiivsemad kui 2014. aastal
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega