Lõppes kaitseväe õppus Kevadtorm

Täna lõppes Kevadtorm

81
(Uuendatud 11:12 17.05.2019)
Täna asuvad kolm nädalat kestnud õppusel Kevadtorm osalenud kaitseväelased tagasi koduteele, mille puhul peeti eile kaitseväe keskpolügoonil pidulik rivistus.

TALLINN, 17. mai — Sputnik. Lõpurivistust külastanud kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem hindas läbimängitud õppust üldjoontes kordaläinuks, teatas kaitseväe peastaap.

"Läks enam-vähem meie stsenaariumite järgi. Manöövrid, mida tahtsime järgi katsetada ja harjutada, saime kõik läbi teha. Selles mõttes midagi puudu ei jäänud," ütles kindralmajor Herem.

Tema hinnangul läks õppus hästi ka seetõttu, kuna puudusid õnnetusjuhtumid ja vigastatud. Küll möönis kindralmajor keskkonnaprobleemidele, mida kaitsevägi õppuse käigus tekitas.

"See ei ole nii hästi aga paljud nendest asjad olid ette teada ja nendest oleme hästi palju õppinud. Nagu näiteks looduskaitse osas, kus me nüüd vaatame, kuidas neid asju teine kord paremini teha," lisas kindralmajor Herem.

Sõjamängud: kaitseväeõppused "Kevadtorm" Sillamäel>>

Tänavu 16. korda toimuva õppuse vältel kontrolliti nii kaitseväe lahingplaanide sünkroniseeritust, juhtimistasandite vahelist koostööd kui üksuste valmisolekut lahingülesannete täitmiseks.

Lisaks katsetati ka palju uut. Näiteks hinnati kaitseväe põhijuhtimispunkti võimekust kunstliku stsenaariumi järgi lahendada erinevaid siseriiklikke olukordi, toetama valitsusasutusi oma võimekusega ning samal ajal valmistuma riiki ähvardava sõjalise ohu vastu.

Samuti võeti Kevadtormil osalevate üksuste jaoks vastu sajad täiendreservist õppusele kutsutud. Nende näol oli tegu reservväelastega, kes peaksid lahingkaotuste puhul tulema tekkinud kaotusi asendama.

"Me ei ole seda varem reaalselt inimeste kohale toomisega õppusele läbi mänginud," ütles kindralmajor Herem.

Esmakordselt osales Kevadtormil ka Poola rannakaitse raketiüksus, kes harjutas koos mereväelastega Eesti mereteede kaitsmist. Raketiüksust on võimalik kasutada nii merel liikuvate sõjalaevade kui strateegiliste maismaasihtmärkide vastu.

Окончание учений Весенний шторм
© Estonian Defence Forces
Lõppes kaitseväe õppus Kevadtorm.

Õppuse vältel oli peamiseks treenitavaks üksuseks 1. jalaväebrigaad ning õppusest võtsid osa nii maaväe, õhuväe kui mereväe üksused. Kaasatud oli 1. jalaväebrigaad, 2. jalaväebrigaadi, toetuse väejuhatuse, kui ka teised kaitseväe ja Kaitseliidu üksused. Lisaks osalesid Kevadtormil nii Eestis paiknevad NATO lahingugrupi kui ka õppuste ajaks siia saabunud kaitseväelased liitlas- ja partnerriikidest. Kokku üle 9000 inimese 17st riigist.

NATO rakendab 9. mail mängult viiendat artiklit>>

Õppusel oli kaasatud ka sadu ühikuid tehnikat, sealhulgas soomukeid, jalaväe lahingumasinaid ja tanke. Kasutusel olid erinevaid imitatsioonivahendid, sealhulgas paukpadrunid, õppegranaadid ja valgusraketid.

Kevadtormi aladele lähedal olevad elanikud jäid õppusega rahule>>

Õhuruumis sai näha ja kuulda peamiselt Ämari, Tallinna ning Lääne- ja Ida-Virumaa kohal lendavaid õhuvahendeid, kuid ka mujal Eestis. Õppusel osalesid Saksamaa ja Ühendkuningriigi hävitajad Eurofighter, Poola ründelennukid SU-22, Ühendkuningriigi ja Ameerika Ühendriikide kopterid Wildcat, Apache ja Pavehawk ning Eesti õhuväe lennukid ja kopterid.

Kaitseminister Luik: Kevadtorm peab kindlasti ka tulevikus jätkuma>>

29. aprillist kuni 17. maini kestnud Kevadtormi põhiraskus langes suuresti Lääne-Viru ja Ida-Viru maakonnale, kuid puudutas ka Harju- ja Jõgeva maakondi. Õppuse põhitegevus toimus Alutaguse, Lüganuse, Jõhvi, Toila, Vinni ja Viru-Nigula valla ning Kohtla-Järve, Sillamäe ja Narva-Jõesuu linna territooriumitel.

81
Tagid:
reservväelane, Martin Herem, kaitsevägi, õppus, Kevadtorm
Teema:
NATO idarindel (273)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega