Välisminister Urmas Reinsalu

Reinsalu: Peame olema kindlameelsed, kui näeme häbematut rahvusvahelise õiguse rikkumist

85
(Uuendatud 09:53 17.05.2019)
Välisminister Urmas Reinsalu viibis 16. mai õhtul Helsingis Euroopa Nõukogu 70. aastapäeva õhtusöögil, kus arutati organisatsiooni käekäiku ja tulevikku.

TALLINN, 17. mai — Sputnik. Reinsalu kutsus Euroopa Nõukogu üles kindlameelsusele jätkamaks dialoogi Venemaa liikmekohustuste täitmise osas, edastas välisministeerium.

"Peame olema kindlameelsed, kui näeme häbematut rahvusvahelise õiguse ja inimõiguste rikkumist, nagu seda teeb Venemaa okupeeritud aladel Ukrainas ja Gruusias. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee otsus sanktsioneerida Venemaad pärast Krimmi annekteerimist oli igati õigustatud ning tulevikus peab neil säilima see õigus iseseisvalt põhikirja rikkumistele reageerida," rõhutas ta.

Ajakirjandus: Venemaa võib oma võla Euroopa Nõukogu ees kustutada>>

Välisministri sõnul on Euroopa Nõukogu üks olulisemaid demokraatlike väärtuste edendajaid ja õigusriigi kaitsjaid.

"Neid väärtusi peavad järgima kõik 47 liikmesriiki mööndusteta ja Venemaa jätkuv agressioon ei tohi mitte mingil tingimusel saada premeeritud. Eesti on jätkuvalt üks häälekamaid toetajaid Ukraina ja Gruusia suveräänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele," lisas ta.

Reinsalu õnnitles ka Soomet õnnestunud Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee eesistumise puhul. Välisministri sõnul on Soome eesistujariigina teinud väga head tööd tehisintellekti küsimuse tõstatamisel, et uus tehnoloogia vastaks inimõiguste normidele.

© Sputnik / Владимир Федоренко

Ta soovis edu Prantsusmaale, kes võtab tänasest eesistumise teatepulga Soomelt üle.

Enne välisministriks nimetamist oli Urmas Reinsalu eelmise valitsuse justiitsminister ja sai seal tuntuks oma teravate Venemaa-vastaste avaldustega.

Reinsalu peetakse "Nõukogude okupatsioonikahju" Venemaalt sissenõudmise - idee, mille mõttetusest kolleegid valitsusest talle avalikult teatasid, üheks tulisemaks toetajaks.

Баннер 70 лет Совету Европы
Euroopa Nõukogu 70. aastapäev.

Eesti justiitsministeeriumi juurde asutatud vastav komisjon leidis, et "Nõukogude okupatsiooni" tekitatud kahju oli üle 90 miljardi rubla, mis on tänapäeva kursi alusel ligikaudu 1,2 miljardit eurot.

Politoloog: Balti riikide nõuded Venemaale ei ole lihtsalt absurdsed, nad on idiootlikud>>

Vene välisministeerium selgitas oma seisukohta, millest lähtudes oli Balti riikide ühinemine NSV Liiduga vastavuses tolle aja rahvusvahelise õiguse normidega.

Ministeeriumi sõnul ei saa kasutada mõistet "okupatsioon", sest Nõukogude Liidu ja Balti riikide vahel ei olnud lahingutegevust ning väed sisenesid siia kahepoolsete lepingute põhjal ja mõlema vabariigi valitsuse selgesõnalise nõusoleku alusel.

Euroopa Nõukogu loodi 5. mail 1949. aastal eesmärgiga kaitsta ja edendada inimõigusi, õigusriiki ja demokraatiat. Täna kuulub Euroopa Nõukogusse 47 liikmesriiki ja pakub ligi 830 miljonile inimesele nende õiguste kaitset.

Euroopa Nõukogus võrreldi Venemaa lahkumist organisatsioonist Brexitiga>>

Euroopa Nõukogu kaks kehamit on Ministrite Komitee (MK) ja EN Parlamentaarne Assamblee (ENPA).

Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni alusel loodud Euroopa Inimõiguste Kohus otsustab 47 Euroopa Nõukogu liikmesriigi kodanike konventsioonis sätestatud õiguste väidetavate rikkumiste ja riikidevaheliste vaidluste üle.

Eesti liitus Euroopa Nõukoguga 14. mail 1993. aastal.

85
Tagid:
okupatsioon, Ukraina, Gruusia, Venemaa, Urmas Reinsalu, Euroopa Nõukogu
Teema:
Venemaa hääleõigus ENPAs (53)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega