Valija hääletamas ühes Vilniuse valimisjaoskonnas

Jäänud on kaks: kes tuleb Leedus Grybauskaite asemele

52
(Uuendatud 14:10 14.05.2019)
Leedu presidendivalimiste esimene voor jättis sõelale kaks kandidaati ja peaminister Saulius Skvernelist nende seas ei ole.

TALLINN, 14. mai — Sputnik. Leedu presidendivalimistel ei ole praeguseks veel selgunud, kes asendab presidenditoolil praegust riigipead Dalia Grybauskaitėt, jäänud on kaks kandidaati.

Kuidas see toimus

Leedu valimisjaoskonnad avati pühapäeval, 12. mail kell 7.00. Riigi keskvalimiskomisjoni andmetel oli valimisaktiivsus, arvestades eelhääletusel osalenuid, 56,5 protsenti. Pühapäeval osales valimistel 46 protsenti hääleõiguslikest Leedu kodanikest. Eelmistel presidendivalimistel oli valimisaktiivsus 52,2 protsenti.

Illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Riigi praegune president Dalia Grybauskaitė ei kandideerinud, kuna seadus ei luba isikul kandideerida presidendiks kolmandaks ametiajaks. Kokku kandideeris riigipeaks üheksa inimest, nende hulgas Leedu peaminister Saulius Skvernelis. 

Veidi enne hääletuspäeva kuulutati välja küsitluste tulemused, mille kohaselt teist valimistevooru ilmselt vältida ei õnnestu. Sotsioloogid nimetasid valimiste liidritena endist rahandusministrit Ingrida Šimonytėt ja SEB panga Leedu filiaali presidendi endist nõunikku Gitanas Nausedat – esimese poolt oli valmis hääletama 26,2%, teise poolt 24,6% valijatest. Kolmandal kohal oli Saulius Skvernelis, keda toetas 16,6% vastanutest.

Grybauskaitė põhjendas keeldumist Eesti presidendi Moskva-visiidile hinnangut anda >>

Valimisjaoskonnad suleti kell 20.00, misjärel algas häältelugemine. Sotsioloogide prognoosid leidsid kinnitust - ükski kandidaat üle 50% valijate häältest ei saanud.

Keskvalimiskomisjoni teatel pääsesid teise vooru Ingrida Šimonytė, kes sai 31,13 protsenti häältest, ja Gitanas Nauseda, keda toetas 30,95 protsenti valijatest. Saulius Skvernelis sai 19,72% häältest ja langes valimisvõitlusest välja.

Pole sa mu vend: Leedu peaminister solvas Lätit >>

Pärast esimese vooru tulemuste teatavakssaamist valitses Šimonytė valimisstaabis eufooriline atmosfäär ja poliitik ise lõi Metallica laulude saatel tantsu, teatab Leedu Sputnik. Ühtlasi tänas ta leedulasi, kes tema poolt oma hääle andsid.

Saulius Skvernelis teatas esimese vooru tulemuste põhjal soovist Leedu peaministri ametikohalt tagasi astuda. Seejuures ei välistanud peaminister, et valitsuskoalitsioon jääb samaks. Ta märkis samuti, et mai lõpus toimuvate Euroopa Parlamendi valimiste tulemused tema otsust tagasi astuda ei muuda. 

Leedu president Dalia Grybauskaite kinnitas toetust USA kongressi uutele Venemaa-sanktsioonidele
© Sputnik / Игорь Зарембо

"On erinevaid stsenaariume. Võimalikud on Seimi ennetähtaegsed valimised, vähemusvalitsus või enamusvalitsus. Selleks enamuseks või valitsusparteiks võib saada see, mis võib olla enamuses," ütles peaminister, vastates küsimusele, millised on võimalikud sündmuste edasised arengustsenaariumid.

Leedu president Dalia Grybauskaitė kommenteeris valimiste esimest vooru kui "Leedu ühiskonna küpsust ja noorema põlvkonna muutumist aktiivsemaks poliitiliseks jõuks". "Inimestel on kujunenud selged väärtushinnangud, mida populism ega ähvardused ei mõjuta," ütles ta kommentaaris LRT Radijasele.

Kuhu uus president Leedut juhib

Erilisi muutusi ei ole Leedu poliitikas oodata. Vähemalt rahvusvahelistes suhetes. Sellise prognoosi andis Vene Balti Uuringute Assotsiatsiooni president ja Peterburi Riikliku Ülikooli professor Nikolai Meževitš. Intervjuus Raadio Sputnikule märkis ekspert, et Leedus on juba ammu kujunenud traditsioonilised arusaamad, mis Grybauskaitė valitsemise ajal iga leedulase teadvusesse "sööbisid".

"Ja peamised kandidaadid järgivad isegi Grybauskaitė pakutud lemmikule vastu rääkides endiselt neid põhimõtteid: integratsioon NATOga, Euroopa integratsioon, Venemaa kui agressor, julgeoleku tugevdamine ja nii edasi," ütles Nikolai Meževitš intervjuus raadiole Sputnik. "Seepärast on need ilma valikuta valimised," järeldas Peterburi riikliku ülikooli professor. 

Venemaa Riigiduuma SRÜ asjade, Euraasia integratsiooni ja rahvuskaaslastega suhetes komitee esimees Leonid Kalašnikov ei kaota siiski lootust, et Leedu uus president teeb jõupingutusi Moskva ja Vilniuse suhete soojendamiseks.

"Muidugi loodavad aktivistid et mingeid uued jooned peaksid valimisjärgse Leedus poliitikasse ilmuma. Seda loodame ka meie. Kuid kas need lootused täituvad või mitte, otsustades selle kriisi põhjal milles Leedu praegu on - peaaegu pool Leedu elanikkonnast on lahkunud tööle välismaale - ei ole nad loomulikult sellega rahul," ütles Kalašnikov intervjuus Sputnik Lietuvale.

Venemaa Riigiduuma rahvusvaheliste suhete komitee aseesimees Aleksei Tšhepa loodab pärast presidendivalimisi samuti Leedu ja Venemaale lähenemist.

Kuvaldaga piki pead: Leedus lõhuti "kangelase" mälestustahvel >>

" Venemaa-vastane sanktsioonipoliitika kahjusta ilmselget Euroopat, sealhulgas Balti riike, mistõttu loodan, et vähemalt mingisugune lähenemine toimub. See russofoobia-poliitika ei ole toonud midagi head. On selge, et need tendentsid peavad muutuma paremuse suunas," ütles Venemaa parlamendi liige kommentaariks RIA Novostile. Samal ajal on Tšepa sõnul praegu raske rääkida, millise seisukoha võtab presidendivalimiste teise vooru võitja.

Teise vooru toimumist ei ole veel ametlikult kinnitatud

Leedu presidendivalimiste teine ​​voor peaks toimuma 26. mail. Keskvalimiskomisjoni pressiteenistuse teatel oleks selle kuupäeva ametlik väljakuulutamine ennatlik, sest enne tuleb ära oodata esimese vooru lõpptulemused. 

"Pärast kõigi kaebuste läbivaatamist ja valimistulemuste selgitamist kinnitab Keskvalimiskomisjon valimiste lõplikud tulemused hiljemalt seitse päeva pärast valimisi," selgitas pressiteenistus.

Presidendivalimised toimuvad Leedus teadeaolevalt iga viie aasta tagant.

Võrreldes Eesti ja Läti presidendiga valitakse Leedu riigipea otsestel valimistel rahva poolt ja tal on suured volitused. Nii on Leedu Vabariigi presidendil õigus võrdselt valitsusega suunata riigi välispoliitikat. Samuti on presidendil seaduste algatamise õigus ja on riigi relvajõudude ülemjuhataja.

52
Tagid:
Venemaa, presidendivalimised, Leedu
Samal teemal
Pidu saab läbi: EL keeldus Balti riikidele raha eraldamast
Leedu saadikud palusid kontrollida vedelgaasi oste Venemaalt
Leedu kohus sulges Vene telesaateid edastava portaali
Õigusemõistmine kohtuotsuse üle: Leedu langetas otsuse 1991. aasta sündmuste asjas
Leedu üritab osta LNG-terminali, mida ta ei vaja
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega