Gruusia president Salome Zourabichvili

Gruusia president külastab Telliskivi loomelinnakut

70
(Uuendatud 15:17 10.05.2019)
Gruusia president Salome Zourabichvili on 16.–17. maini Eestis ametlikul visiidil, mille käigus kohtub Eesti riigipea, Riigikogu esimehe ja peaministriga, esineb Lennart Meri konverentsil ja külastab Telliskivi loomelinnakut.

TALLINN, 10. mai — Sputnik. Esimesel visiidipäeval kohtub Gruusia president Salome Zourabichvili Kadriorus president Kersti Kaljulaidiga, misjärel annavad presidendid ühise pressikonverentsi, teatas presidendi kommunikatsiooniosakond.

Selle järel jalutavad riigipead üheskoos Mikkeli muuseumisse, kus on avatud näitus Gruusia rahvusliku kunsti alusepanija Niko Pirosmani loomingust.

Pärast seda asetab Gruusia riigipea pärja Vabadussamba jalamile ja liigub sealt edasi kohtumisele Riigikogu esimehe Henn Põlluaasaga.

Seejärel külastab president Zourabichvili Maarjamäe memoriaali, kohtub õhtupoolikul Gruusia kogukonnaga ja osaleb õhtul president Kaljulaidi pakutaval õhtusöögil Keila-Joa lossis.

Gruusia ei õppinud 2008. aasta sõjast midagi>>

17. mai hommikupoolikul külastab president Zourabichvili Telliskivi loomelinnakut ja liigub seejärel Stenbocki majja kohtumisele peaminister Jüri Ratasega.

Pärastlõunal külastab Gruusia riigipea e-Eesti esitluskeskust ja NATO küberkaitsekeskust ning kõneleb õhtupoolikul Lennart Meri konverentsi avaarutelul.

Välisminister Urmas Reinsalu vestles 3. mail telefoni teel Gruusia kolleegi Davit Zalkalianiga. Välisministrid kinnitasid kahe riigi häid suhteid ja tugevat sõprust.

Ratas Gruusia presidendile: toetame NATO avatud uste poliitika jätkumist>>

Välisminister Reinsalu kinnitas oma kolleegile, et ka Eesti uue valitsuse prioriteediks on Gruusia suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse toetamine.

Reinsalu võitlus äravõetud mänguasjade pärast >>

"Eesti ja Gruusia on väga lähedased partnerid, meil on hea koostöö pea igas vallas. Jätkame kindlalt Gruusia euro-atlantilise integratsiooni toetamist, sealhulgas läbi meie enda reformikogemuse jagamise," sõnas välisminister Reinsalu.

Välisministri sõnul on oluline aga reformiprotsessiga jõudsamalt edasi liikuda.

"Abhaasia ja Lõuna-Osseetia on Gruusia lahutamatud osad ning seda tuleb austada. Eesti ei tunnusta kunagi nende alade okupeerimist," rõhutas ta.

Tuld kõigi pihta: Gruusia snaiprid tunnistasid üles, kes Maidanil inimeste pihta tulistas>>

Enne välisministriks nimetamist oli Urmas Reinsalu eelmise valitsuse justiitsminister ja sai seal tuntuks oma teravate Venemaa-vastaste avaldustega.

Reinsalu peetakse "Nõukogude okupatsioonikahju" Venemaalt sissenõudmise - idee, mille mõttetusest kolleegid valitsusest talle avalikult teatasid, üheks tulisemaks toetajaks.

Valitsuse moodustamine - 2019 >>

Eesti justiitsministeeriumi juurde asutatud vastav komisjon leidis, et "Nõukogude okupatsiooni" tekitatud kahju oli üle 90 miljardi rubla, mis on tänapäeva kursi alusel ligikaudu 1,2 miljardit eurot.

Venemaa välisministeerium selgitas oma seisukohta, millest lähtudes oli Balti riikide ühinemine NSV Liiduga vastavuses tolle aja rahvusvahelise õiguse normidega.

Venemaa ministeeriumi sõnul ei saa kasutada mõistet "okupatsioon", sest Nõukogude Liidu ja Balti riikide vahel ei olnud lahingutegevust ning väed sisenesid siia kahepoolsete lepingute põhjal ja mõlema vabariigi valitsuse selgesõnalise nõusoleku alusel.

President Kersti Kaljulaid Gruusias>>

Lisaks tegutsesid Lätis, Leedus ja Eestis Nõukogude Liidu koosseisus viibimise ajal (välja arvatud Saksamaa okupatsiooni periood Suure Isamaasõja käigus) rahvuslikud võimuorganid.

70
Tagid:
Kersti Kaljulaid, president, Salome Zurabišvili, Eesti, Gruusia
Teema:
Gruusia president Eestis visiidil (6)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega