Euroopa riigid kulutavad kaitsele Venemaast viis korda rohkem

Euroopa riigid kulutavad kaitsele Venemaast viis korda rohkem

108
(Uuendatud 09:25 04.05.2019)
Venemaa on mitu aastat järjest oma sõjalist eelarvet vähendanud, investeerides kaitsesse üle 15 korra vähem kui NATO liitlasriigid, kes oma kulusid jätkuvalt suurendavad.

TALLINN, 4. mai — Sputnik, Aleksei Toom. Venemaa sõjaliste kulutuste vähendamine ja teiste maailma juhtivate riikide sõjaliste eelarvete suurendamine on muutnud kaitsekulutuste edetabeli liidrite nimekirja.

Teist kohta USA järel hoiab Hiina, kolmas on Saudi Araabia, millele järgnevad India ja Prantsusmaa ning Venemaa on vastavalt Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituudi (SIPRI) ülevaatele alles kuuendal kohal.

Teine koht sõjaliste kulutuste ammuse ja absoluutse liidri järel on Hiina, mis, nagu SIPRI Instituut märgib, on oma kaitsealast eelarvet koos sisemajanduse kogutoodangu kasvuga järjekindlalt suurendanud.

Välisministeerium: Venemaa lõpetas NATO-ga igasuguse koostöö>>

2018. aastal andis Peking sõjaväele umbes 250 miljardit dollarit, millest suur osa läks sõjaväe ja mereväe ümberrelvastamise ja moderniseerimise rahastamiseks. Viimase kümne aasta jooksul on Hiina kaitsekulud tõusnud rohkem kui 80%.

Kuid võrreldes Ameerika Ühendriikidega, kes kulutasid 2018. aastal sõjalistele vajadustele umbes 4,6% oma sisemajanduse kogutoodangust, mis tähendab ligi 650 miljardit dollarit, siis Hiina oma poolteise miljardi maksumaksja ja Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel USA-st suurema SKP-ga (umbes 21 ja 19 triljonit dollarit, lähtudes ostujõu pariteedist - Toim.) näeb välja nagu riik, mis ei kaldu sugugi militarismi suunas.

Leedu kulutab oma sõjaväele Valgevenest 1,5 korda rohkem

Saudi Araabia, India ja Prantsusmaa sõjalised kulutused ei ületa 70 miljardit eurot aastas ning Venemaa kaitse-eelarve, mis on paar aastat järjest vähenenud, on kahanenud 61,3 miljardi dollarini aastas.

Kadedus ei ole patt: Eesti kaitseväe aastaraamat tunnustas Venemaa sõjalisi edusamme>>

Tundub, et NATO alliansi propagandistidel on üha tõsisemaid raskusi, leidmaks argumente, mis toetaksid "agressiivse" Moskva väidet ja "Lääne tsivilisatsiooni" ohustaja kuvandit. Maailma võimsaima sõjalise bloki riikide relvastuskulutused moodustasid 2018. aastal umbes 53% kogu maailma kaitsekulutustest, ehk 953 miljardit dollarit, mis on Venemaa kuludest 15,5 korda suuremad.

Eesti kasvavad kaitsekulutused jõudsid 2018. aastal 618 miljoni dollarini ja Rootsi analüütikute hinnangul on need ligikaudu võrdsed Lõuna-Ameerika Boliivia ja väikese Aafrika riigi Côte d'Ivoire'i kaitse-eelarvetega. Kuid nad on madalamad Leedu ja Läti vastavaist näitajaist, kus sõjalised eelarved on viimastel aastatel rohkem kui kahekordistunud.

Kaitsejõudude paraadist võttis osa üle 900 vormikandja
/ Sputnik / Илона Устинова

Miks Eesti sõjaline võimsus alla käib>>

Kui lätlased (andmed võivad olla mittetäielikud) kulutavad oma armeele veidi rohkem kui eestlased, siis tundub, et Leedu, kes ei kuulu just maailma kõige jõukamate riikide hulka, näib peaaegu valmistuvat Minski vallutamiseks, eraldades armeele üle miljardi dollari aastas. Muide, Valgevene palju arvukamad maksumaksjaid andsid relvajõududele 2018. aastal vaid 715 miljonit dollarit.

Seega peaks Tallinna vaikselt hõõguv militarism võrreldes Vilniuse ilmse paranoiaga tunduma maksumaksjaile mitte sedavõrd kuluka mõttetusena.

Balti riikide virtuaalne "vaenlane" on üks - Venemaa, kuid Leedu poliitikute kujutlusvõimes on Moskva tõenäoliselt palju agressiivsem ja suuremate ning arvukamate kihvadega.

Kevad. Apache´id saabusid. Ühendkuningriik saatis Eestisse lahingkopterid>>

Stockholmi Rahvusvahelise Rahu-uuringute Instituut, mis arvutab sõjalisi kulutusi avatud andmetest lähtudes, märgib, et Euroopa relvastuskulud kasvasid 2018. aastal kokku 1,4% võrra, ulatudes 364 miljardi dollarini, kasvades peamiselt Kesk- ja Ida-Euroopa riikide arvelt, mis annab lihtsa arvutuse järel tulemuseks Venemaast 5 korda kõrgema kulude taseme.

© Sputnik / Deniss Grabussov
Maailma riikide sõjalise võimsuse pingerida - 2019
108
Tagid:
NATO, Eesti, kaitse, Venemaa, Euroopa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega