Venemaa erakorraline ja täievoliline suursaadik Tallinnas Aleksandr Petrov

Suursaadik: Putini kohtumine Kaljulaidiga andis Eesti ettevõtlusele julgustavat lootust

80
(Uuendatud 17:23 26.04.2019)
Venemaa erakorraline ja täievoliline suursaadik Tallinnas Aleksandr Petrov on kindel, et Eesti äriringkonnad ja avalikkus on suhtunud Venemaa riigipea Vladimir Putini ja Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi kohtumisse heakskiiduga.

TALLINN, 26. aprill — Sputnik. Eesti võimud peavad kuulda võtma ettevõtjate häält, mis kutsub üles naasma normaalsete heanaaberlike suhete juurde Venemaaga, teatas Venemaa Föderatsiooni suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

EL-i kehtestatud sanktsioonid on toonud kaasa miljonites kahjumeid

"Siin Eestis ei saa märkamata jätta, et seda sündmust tervitati äriringkondade ja avalikkuse poolt vaimustusega," ütles Venemaa suursaadik kommenteerides RIA Novosti kokkuvõtet Kaljulaidi Moskva-visiidi tulemustest.

Президент РФ Владимир Путин и президент Эстонии Керсти Кальюлайд во время встречи
© Sputnik / Владимир Астапкович

Samal ajal tuleb tema hinnangul veel paljugi ära teha, et selle kohtumise hooguandev impulss leiaks rakenduse konkreetsete kokkulepete kujul. Tema arvates ei ole skeptikute hääled, mis süüdistavad Eesti riigipead Baltimaade ühtsuse "õõnestamises" ega ka nende hääled, kes teatavad läbimurde puudumisest kahepoolsetes suhetes, "suutelised sellisesse häälestusse kiilu lööma".

Nädala tähtsaim sündmus: Kersti Kaljulaidi ja Vladimir Putini kohtumine>>

"Taas kord võib veenduda, kuivõrd negatiivset rolli etendavad Euroopale väljastpoolt pealesurutud kunstlikud piirangud, mis on Eestile kaasa toonud sadades miljonites eurodes kahjumeid," nentis Petrov.

Ta avaldas lootust, et eesti võimud võtavad kuulda oma riigi ettevõtluse häält, mis aina valjemini kutsub üles naasma normaalsete, heanaaberlike suhete juurde Venemaaga.

Purjelaeva Sedov kursandid
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ärimehed polnud asjatult presidenti saatmas

Venemaa suursaadik toonitas, et Kaljulaid saabus Moskvasse Eesti silmapaistvate ettevõtjate saatel. Ta tuletas meelde, et isegi karistuslike piirangute tingimustes oli 2018. aastal näha vastastikuse kaubakäibe ja turismivahetuse kasvu.

Petrovi sõnul andis juba ainuüksi tõik, et Eesti presidendi reis Moskvasse pärast enam kui kümneaastast kõrgemal tasemel kontaktide puudumist teoks sai, sellele kohtumisele erilise tähenduse.

Arvamus: Putini ja Kaljulaidi kohtumise pikkus oli üllatav>>

Venemaa Föderaalse Tolliteenistuse (VFT) andmetel on Venemaa vastumeetmed Euroopa Liidu sanktsioonidele toonud märkimisväärset kahju Eesti põllumajandusele ja toidutööstusele. Põllumajandustoodangu eksport Eestist Venemaale on 2014. aastaga võrreldes kahanenud 70% võrra ning Eesti kaudu toimunud kaubavedude maht on kümne aastaga neljakordselt vähenenud.

Kohtumine Moskvas on proloogiks piirilepingu ratifitseerimisele

Ka Venemaa ja Eesti piirilepingu ratifitseerimine võib hakata pärast Kersti Kaljulaidi Moskva-visiiti "surnud punktist" edasi liikuma.

"Venemaa juhtkonna seisukoht jääb üheselt selgeks: piirilepingute ratifitseerimise edenemiseks Venemaa parlamendis on tarvis kahepoolsete suhete konstruktiivset, vastastikku lugupidavat õhkkonda. Eesti presidendi visiidil Moskvasse on kõik väljavaated osutuda proloogiks selles suunas edasiliikumisele, sealhulgas riikidevahelise piiri õigusliku vormistamise lõpuleviimisele," ütles Aleksandr Petrov.

Esialgu sai see dokument 2005. aastal allkirjastatud, kuid ratifitseerimismenetluste teostamisel lülitas Tallinn ühepoolses korras vastavasse seadusesse preambuli, mis sisaldas osundusi jõu kaotanud 1920. aasta Tartu rahulepingule Eesti ja Nõukogude Venemaa vahel. Moskva tõlgendas seda kui võimalust esitada edaspidi Venemaale territoriaalseid nõudmisi ja Venemaa Föderatsiooni allkiri lepingule sai tühistatud.

Kaljulaid Putinile: Meie kohtumine oleks pidanud juba ammu toimuma>>

18. veebruaril 2014. aastal kirjutasid Venemaa välisminister ja Eesti välisminister Moskvas alla uutele lepingutele Venemaa ja Eesti maismaapiiri ja merealade piiritlemise kohta Narva ja Soome lahes. Neis on lisatud sätted selle kohta, et osapooltel ei ole teineteisele territoriaalseid nõudmisi ning lepingud puudutavad ainult piiriküsimuste lahendamist. Dokumendid saadeti ratifitseerimiseks Venemaa Riigiduumasse ja Eesti parlamenti.

Valdkondi majanduskoostööks leidub küll

Sputnik Eesti kirjutas juba sellest, et 18. aprillil osales Kersti Kaljulaid Moskvas Eesti Vabariigi renoveeritud saatkonnahoone avamisel ja kohtus Kremlis Venemaa riigipea Vladimir Putiniga. Kahe riigipea kõnelused kestsid kaks ja pool tundi.

Tulemusena teatas Kaljulaid Venemaa riigipeale, et vaatamata kehtivatele sanktsioonidele leidub valdkondi, kus on võimalik arendada majanduslikku koostööd Venemaa ja Eesti vahel. Ta meenutas, et Venemaal ja Eestil on olemas kaubandussuhted ning "majandusel on võimalik poliitikute otsustega kohaneda."

Kersti Kaljulaid kutsus Vladimir Putini osalema 2020. aasta juunis Tartus toimuval 8. soome-ugri rahvaste kongressil.

President Kaljulaidi visiit Moskvasse>>

80
Tagid:
piirileping, Moskva, Aleksandr Petrov, Vladimir Putin, Kersti Kaljulaid
Teema:
President Kaljulaidi visiit Moskvasse (30)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega