EKRE esimees Mart Helme

Tulevane siseminister lubas piirata naaberriigi televisiooni "vaenulikku mõju"

155
(Uuendatud 14:56 19.04.2019)
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht Mart Helme rääkis riigi julgeoleku tugevdamise meetmetest, mis ta Eesti uue valitsuse siseministrina tarvitusele võtab ja lubas piirata naaberriigi televisiooni "vaenulikku mõju."

TALLINN, 19. aprill — Sputnik, Oleg Leontjev. "Sildikleepimise" ja eriteenistuste kasutamise praktika lõpetamine võitluses poliitiliste vastastega on lisaks juba traditsioonilisele võitlusele "vaenlase propagandaga" tulevase siseministri Mart Helme prioriteet.

Keskerakondlaste, rahvuskonservatiivide ja isamaalaste saavutatud uue, EKREIKEks ristitud valitsusliidu kokkuleppe kohaselt peaks EKRE juht Mart Helme asuma uues valitsuses siseministri ametikohale.

Võitluses teisitimõtlemisega ületab KaPo KGB-d

Eesti Päevalehe ajakirjanik Vahur Koorits, kes kunagi pakkus välja paigutada Eestisse Peterburile suunatud raketid ja blokeerida Venemaa Läänemerel, tundis huvi tulevase siseministri plaanide vastu. Koorits küsis, kuidas EKRE juht kommenteeriks oma varasemaid märkusi, et Eesti salateenistused töötavad Euroopa Komisjoni heaks, arvestades asjaolu, et Kaitsepolitsei (KaPo) kuulub Siseministeeriumi valitsemisalasse.

Helme kinnitas, et peab endiselt vastuvõetamatuks eriteenistused võitlust "rahvuslike jõududega", mida Brüssel "ohuks" peab. Tema sõnul ei tohiks eriteenistused poliitikas osaleda. EKRE esimehe sõnul ei olnud sellist "nõiajahti", sildistamist ja ühiskonna lõhestamist isegi nõukogude ajal.

"Ma vihkasin nõukogude süsteemi kogu südamest," ütles Mart Helme, kes töötas Eesti NSV ajal EKP Keskkomitee väljaantava lasteajakirja Pioneer toimetajana.

Tulevane siseminister teatas, et suhtub Eesti eriteenistustesse kriitiliselt.

"Kahjuks täidavad nad poliitilist tellimust. Kui ma ministriks saan, siis kohtun inimestega, räägin nendega, selgitan neile, mida ma arvan sellest, teisest ja kolmandast. Ma kuulan ära nende selgitused ja siis vaatame, kuidas meie koostöö jätkub," rõhutas ta.

Helme lubas mitte kuritarvitada oma tulevast ametiseisundit isegi nende poliitiliste oponentide vastu, kes teda ja EKREt "mustavad".

Kelle vastu tulevase ministri mõõk ihutud on

EKRE liidri heatahtlikkus ei laiene "vaenulikule mõjutustegevusele" ja Eesti riigile "ebalojaalsetele" venekeelsetele ametnikele, millele vastutegevuse kohta on koalitsioonilepingus eraldi punkt. Ta selgitas, et sellise "vaenuliku mõjutustegevuse" näiteks on "ühe Eesti naaberriigi" telekanalid, kus "levitatakse iga päev valet" Eesti ja tema rahva kohta.

Helme kinnitas, et seda teemat arutati koalitsioonikõneluste ajal Keskerakonna ja Isamaaga.

"Konkreetsed sammud sellise tegevuse piiramiseks tehakse töö käigus," lubas Mart Helme. Tema arvates on Eesti riigile ebausaldusväärsed venekeelsed ametnikud muutunud veel üheks probleemiks, mis tuleb lahendada.

Kunagi nõudis Helme turvakontrolli tõhustamist riigisaladustele juurdepääsuluba vajavate mitte-eestlastest ametnike suhtes, kuid nüüd tunnistas ta, et sellised meetmed nõuavad valitsuskoalitsioonil konsensust. Oma õigsuse kinnituseks viitas ta hiljutisele juhtumile, kus KaPo vahistas endise töötaja, kes oli teenistusest lahkunud väidetavalt soovimatuse või võimetuse tõttu eesti keel ära õppida.

"Järjekordne näide, kuidas üks vene keelt emakeelena rääkiv isik oli Eesti riigile ebalojaalne. Probleem kui selline on olemas. Mida me sellega teeme, kuidas seda lahendada - peame koalitsioonis kokku leppima," ütles Helme.

EKRE lubas Sputniku sulgeda

EKRE parlamendiliige Urmas Reitelmann on varem öelnud, et võimule saades suleb erakond Sputnik Eesti toimetuse kahe sekundiga, sest väidetavalt ohustab see riigi julgeolekut. Valimiskampaania käigus selgitas Reitelmann oma erakonna programmi meediapoliitikat.

Muu hulgas lubasid konservatiivid valimisvõidu korral sulgeda "infokanalid, mis edastavad Eesti-vastast propagandat". Selliste teabekanalite näiteks tõi Reitelmann Sputnik Eesti, süüdistades portaali paljasõnaliselt "julgeoleku ohustamises".

Tema sõnul "Selle Sputniku kontori kui julgeolekuriski me muidugi likvideeriks kahe sekundiga."

Telekanalid on jalus ka kultuuriministril

Mart Helme ei ole ainus tulevase valitsuse minister, kes tahab ebameeldivat meediat vaikima sundida.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud Isamaa kultuuriministri kandidaat Tõnis Lukase seisukohast, et "Eesti vastu suunatud propagandat" tuleks piirata televisiooni- ja raadioringhäälingulubade väljastamise rangema kontrolli ning interneti-sisu "filtreerimisega".

"Tuleb suhtuda väga tõsiselt küsimustesse, et Eestis ei tehtaks riigi vastu suunatud propagandat," rõhutas ta. Lukas jättis konkreetselt vastamata, kas see tähendab "teatud väljaannete, näiteks Sputniku" sulgemist või Esimese Balti kanali (PBK) levikuloast ilmajätmist Eestis, öeldes, et nimetas ainult meetodid võitluseks Eestis "välisriikide huvides teadlikult laimu levitamise" vastu.

"Ilmutaksin kindlasti nende litsentside ja levialade suhtes rohkem jäikust, kuid mida valitsus täpselt kokku lepib, milliseid meetodeid kasutatakse - see kõik selgub valitsuse ühistegevuse käigus," ütles ta.

Tulevane kultuuriminister ei piirdu ainult televisiooni- ja raadioringhäälinguga, vaid soovib laiendada tsensuuri ka internetile.

Tema sõnul levitatakse internetis teadvalt "materjale, mis on välja töötatud mõnes väga spetsiifilises struktuuris".

"Nende struktuuride vaenulikku poliitikat Eesti suhtes peaks rohkem piirama. Üldpiirangute korral ei oleks see toodang ka internetis nii vabalt kättesaadav," rõhutas ta.

Varem on keskerakondlaste vastased neid korduvalt süüdistanud selles, et väidetavalt kasutab Keskerakond PBK-d oma "hääletoruna".

Keskerakondlased ei toeta oma uusi sõpru

Eesti peab jätkuvalt tagama sõnavabaduse ja mitte seda piirama, ütles Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb vastuseks Isamaa kultuuriministri kandidaadi Tõnis Lukase ettepanekule võtta vaenulikelt meediakanalitelt ringhäälingulitsentsid ja kehtestada internetitsensuur.

Mihhail Korbi sõnul ei ole telekanalite ja raadiojaamade ringhäälingu piiramise küsimus Keskerakonna, EKRE ja Isamaa koalitsioonis päevakorral.

"Eestis on suur sõnavabadus ja see saavutus tuleb säilitada. Inimestel tuleb lasta endil otsustada, milliseid kanaleid vaadata, millist kanalit eelistada, milliseid uudiseid vaadata ja milliseid kuulata," ütles Korb.

Olukorra pikantsus on aga selles, et tsentrist Mihhail Korbi sõnad ja seisukohad ei vasta alati Keskerakonna ametlikule positsioonile. Kaks aastat tagasi pidi Korb lahkuma ministri ametikohalt pärast skandaali, mis puhkes tema väitest, et ta ei toeta Eesti liikmelisust NATOs. Kiiresti esitatud ümberlükkamine olukorda ei päästnud.

155
Tagid:
Sputnik Eesti, Mart Helme, EKRE
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega