Autode kontroll Austria piiril

Euroopa Liidu "raskekaallased" seavad Schengeni tuleviku kahtluse alla

104
(Uuendatud 13:15 17.04.2019)
Euroopa ristmikriigid pikendavad ikka ja jälle "ajutist" piirikontrolli Schengeni viisaruumi sisepiiridel. Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria kontrollivad terroristide ja illegaalide "tabamise" ettekäändel edaspidigi ka suvepuhkuste ajal saabujaid.

TALLINN, 17. aprill — Sputnik, Aleksei Toom. "Ajutine" viisakontroll Schengeni viisaruumi sisepiiridel kestab juba aastaid, hulk Euroopa riike seda tühistada ei kavatse.

Sel suvel on paljudel puhkusele sõitjatel oodata järjekordi Saksamaa, Prantsusmaa ja Austria piiridel, kus piirivalvurid teostavad jätkuvalt dokumentide valikulist või lauskontrolli.

Aprilli algul pikendas Austria Schengeni viisaruumi kodanike õiguste ajutist piirangut novembrikuuni, kontrollides dokumente oma piiridel Sloveenia ja Ungariga. Seejärel toimis samaviisi Saksamaa, kelle otsusest kirjutab hukkamõistval toonil eeskätt sakslaste Der Tagesspiegel.

Berliin kinnitab, et tänu viisakontrollile riigipiiridel tõkestati ainuüksi tänavuse aasta esimestel kuudel oma piiril Austriaga ligi tuhat katset ebaseaduslikult riiki siseneda ja tabati üle 80 salakaubavedaja.

Brüssel kavatseb Eestil elamislubade "müümise" ära keelata>>

Ajutist kontrollirežiimi oma riigipiiril pikendab kord-korralt ka Prantsusmaa, põhjendades seda, nagu portaal Sputnik Eesti on kirjeldanud, suurenenud ohuga terroristide ja illegaalsete immigrantide läbipääsemiseks.

Pariis kergitab Euroopa Liidu tõrksal loal Schengeni viisavabadusest "ajutise" loobumise tähtaegu alates 2015. aastast, peale Pariisis tolle traagilise aasta novembris sooritatud terrorirünnakutele, vastavalt EL-i uutele reeglitele iga kuue kuu tagant.

Terroristide "tabamise" ettekäändel

Illegaalsete immigrantide laine on vaibunud ning Euroopa Komisjon on Schengeni riikidele teatanud, et ei käsitle enam rändekriisi Schengeni lepinguga tagatud liikumisvabaduse tühistamise alusena.

Schengen võidakse ajutiselt neljaks aastaks tühistada>>

Ent Euroopa pealinnad on Prantsusmaa eeskujul asunud osutama passikontrolli-režiimi pikendamise põhjusena vajadusele kõrgendatud turvameetmete järele, näiteks seoses sellega, et oodatakse endiste ISIS*-e võitlejate Süüriast ja Iraagist koju tagasi pöördumist.

Euroopa Liidu sunnitud nõusolekuga ajutise piirikontrolli jätkamiseks Schengeni ala sisepiiridel kasutasid lisaks Prantsusmaale nii Saksamaa kui Austria, aga ka Taani, Rootsi ja Euroopa Liitu mittekuuluv Norra. Brüssel avaldab nõustumatust ja kutsub Schengeni riike üles kodanikele nende vaba liikumise õigust tagasi andma, kuid mingisuguseid sunnimeetmeid ta rakendada ei saa.

Eelnevalt, aprillikuus üritasid Euroopa Parlamendi saadikud, nagu teatas parlamendi pressiteenistus, piirata Schengeni viisaruumi riikide õigust ajutist piirikontrolli režiimi pikendada, ent edutult. Mis omakorda tugevdas Ida-Euroopa poliitikute seas "matusemeeleolusid" tulevaste liikumisvabaduste suhtes Euroopa piirides.

EL on Venemaaga kehtestatud lihtsustatud viisarežiimiga rahul>>

Eestisse ja teistesse Schengeni viisaruumi riikide välispiiride kohta see muidugi ei käi — nemad võivad saabujaid ja lahkujaid, nii Euroopa Liidu kodanikke kui mittekodanikke usinasti kontrollida niipalju kui kulub.

Ehkki Eestil ongi tekkinud raskusi Brüsseliga asjade klaarimisel Venemaa piiril piiri- ja tollikontrolli läbimise eest tasu võtmise tõttu, ei muuda see sisuliselt piiririigi eriseisundit.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon.

104
Tagid:
Euroopa Liit, viisa, Schengen
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega