Eesti Vabariigi saatkonnahoone Moskvas

Mitte enam sinine: miks Eesti saatkond üle värviti

225
(Uuendatud 19:01 16.04.2019)
Sputnik sai teada, missugust tähelepanuväärset infor leidub Vene Föderatsioonis asuva Eesti saatkonna rekonstrueeritud hoone kohta, mille avamisele saabub 18. aprillil riigipea Kersti Kaljulaid.

TALLINN, 17. aprill — Sputnik. Paar päeva enne presidendi visiiti käis Sputniku korrespondent vaatamas Eesti restaureeritud saatkonnahoonet Venemaal, mille president Kersti Kaljulaid pidulikult avada kavatseb.

Hoone sisemusse meid ei lubatud - esimese öö (ja ka järgmiste) õigus jäeti riigipeale, kuid ka väljastpoolt võis palju huvitavat teada saada.

Eesti saatkonnast ei ole enam võimalik seda märkamata mööduda.

Malaja Kislovskaja põiktänavas asuv hoone värviti tänavale tavapärasest kahvatusinisest erekollaseks, millele lisati pisut ookrivarjundit. Praegu ei ole vaja karta ühtki muna, millega rahulolematud kodanikud Eesti diplomaatilist esindust aeg-ajalt pildunud on.

Aga karta tuleks hoopis mitte mune, vaid kliimat ja kiirustavaid ehitajaid, kes ikka veel hoone kallal askeldavad.

Kaljulaid kohtumisest Putiniga: ühtegi tagamõtet siit otsida ei tasu >>

Vaid paar päeva enne Kersti Kaljulaidi saabumist jälgis Sputniku korrespondent isiklikult, kuidas töötajad siluvad fassaadis ja saatkonna taras leiduvaid pragusid, neid uuesti krohvides ja üle värvides.

Seetõttu on värskema värvi laigud palja silmaga näha. Kas president paneb neid tähele?

Hea oleks terve hoone täielikult üle värvida, millest muide ka ehitajad omavahel räägivad, kuid selleks ei jätku enam aega.

Peatage veidi hobuseid!

Nii Eesti konsulaadi kapitaalremont Kalašnõi põiktänavas kui ka selle naabruses asuva Eesti saatkonna taastamine Malaja Kislovskaja põiktänavas on venima jäänud.

Здание посольства Эстонии в Москве
© Sputnik / Aleksandr Khrolenko
Eesti konsulaat Kalašnõi põiktänavas

Otsus ehitus- ja remonditööde kohta tehti 2016. aastal, samal ajal teatasid Eesti Välisministeerium ja Riigi Kinnisvara AS välja vähempakkumise ja leidsid töövõtja.

Teatati, et Eesti valitsus eraldab selle tarvis ligi 22 miljonit eurot, sest Moskva hoonetekompleksi peetakse riigi üheks tähtsamaks esinduseks välismaal.

Viimased remonditööd tehti neis hoonetes veel Nõukogude ajal - 34 aastat tagasi, kui kompleks toimis Eesti NSV Moskva esindusena.

Eesti poliitikud imestavad president Kaljulaidi Moskva-visiidi üle >>

Kapitaalremondi ja restaureerimistöödega tehti algust 2016. aasta sügisel ja lõppema pidanuks see 2018. aastal, paraku aga jäädi graafikust maha.

Tellingud eemaldati alles 2019. aasta alguses, kuid paar päeva enne presidendi saabumist jääb mulje, et ehitajate raport tööde lõpetamisest oli ennatlik.

Kes ees, see mees

Enne taastamist andsid saatkonna paiknemise kohta majas aimu vast ainult Eesti ja Euroopa Liidu lipud, muus ei eristanud miski seda naaberhoonetest. Nüüd, uue värvikattega, jääb ta kohe silma.

"Võib-olla tehti seda nime, et asutust tänava fassaadikooslusest esile tõsta," arvas kohalik koduloouurija ja ekskursioonijuht Irina Levina, kellel me palusimegi eramu ja selle omanike saatusest pisut rääkida. 

Флаги Эстонии и Евросоюза возле здания посольства ЭР в Москве
© Sputnik / Aleksandr Khrolenko
Lipud saatkonnahoone ees.

"Eesti saatkonnahoone kuulus enne revolutsiooni raamatukirjastuse "Vendade Salajevite pärijad" omanikule Vladimir Vasiljevitš Dumnovile.

See oli üks suurimaid kirjastusi, mis trükkis õpikuid koolide ja gümnaasiumide tarvis.

Äri laienes ning alates XIX sajandi 80ndatest aastatest hakkas Dumnov Kislovskaja linnaosas kinnisvara arendama," tutvustas kultuuriloolane möödanikku, kui me temaga Malaja Kislovskaja põiktänavas kohtusime.

Esimese maja ehitas Dumnov 1887. aasta alguses – hoone fassaad asub Kalašnõi põiktänavas - nüüdseks paikneb selles Hollandi diplomaatiline esindus.

1894. aastal ehitas Dumnov kompleksi peahoone Malaja Kislovskaja põiktänava äärde.

Pariteet taastati: Vene kaitseatašee alustas Eestis tööd >>

See samuti ajalooline hoone asub saatkonnast vasakul ja veel hiljuti töötas seal Šveitsi suursaadik.

1903. aastal otsustas Dumnov oma krundile veel ühe ehitise rajada, mille arhitektiks sai Aleksei Mihhailovitš Štšeglov.

Raamatukirjastaja ohverdas hoone tarvis oma pargi, mille kohale ilmus modernsete ja uusklassikaliste elementidega häärber.

Esimest korrust kasutas Dumnov ise ning kõrgemal asuvad korterid andis ta üürile.

Nüüdseks "elab" majas Eesti saatkond.

"Kuni 1918. aastani moodustasid kõik need kolm hoonet ühtse kompleksi, kuid seejärel jagati kinnistu osadeks. Samal ajal natsionaliseeriti kirjastaja ja tema perekonna vara.

Kui noore kommunistliku vabariigi valitsus Moskvasse kolis, ei olnud siin erinevate ametkondade ja saatkondade jaoks piisavalt sobivaid pindu ning eramajade omanikud tõsteti neist üksteise järel välja.

Гражданская война и иностранная интервенция в России (1917-1922 гг.). Город Москва в октябрьские дни 1917 года. Выступления большевистского оратора на Тверской улице.
© Sputnik / РИА Новости
Revolutsioonilised sündmused 1917. aasta Moskvas Tverskaja tänaval

On siiski võimalik, et Dumnovid elasid oma kodumajas kuni diplomaatiliste suhete loomiseni Eestiga - selle kohta ei ole täpset teavet säilinud. Siis oli ju nii: mida varem välisriik Venemaa Sotsialistlikku Vabariiki tunnustas, seda uhkema hoone ta endale sai. 

Eesti saatkond asus käesolevasse hoonesse 1921. aastal, kuid ei ole teada, kuhu Dumnovid seejärel suundusid," selgitas Irina Levina. Muide, ka Dumnovide trükikoda natsionaliseeriti.

Pärast Oktoobrirevolutsiooni trükiti seal kuni 1919. aastani Haridusasjade Rahvakomissariaadi tellimusel õpikuid, seejärel suleti ettevõte sõjaperioodiks, avati uuesti 1924. aastal ning liideti lõpuks riikliku kirjastusega "Haridustöötaja". Vladimir Dumnov ise nii kaua ei elanud - ta suri 1926. aastal.

Arhitekti peeti meeles, kuid eramu omanik vajus unustusse.

"Peale Eesti liitumist NSV Liiduga sai hoonest Eesti NSV esindus Moskvas.

1975. aastal viidi läbi suur renoveerimistöö - vana maja taastamine ja tema külge uue hoone ehitamine, mis arhitektuurilist pilti oluliselt moonutas.

Здание посольства Эстонии в Москве
© Sputnik / Aleksandr Khrolenko
Vaade konsulaadihoone poolt

Eramu ühekorruseline tagaosa muudeti viiekorruseliseks, varjates seeläbi ajaloolise hoone Kalašnõi põiktänava poolt täiesti," jätkab Irina Levina.

NSV Liidu kokkuvarisemise järel renditi nii eramu kui ka uus hoone taas Eestile. 2014. aasta veebruaris aga andis Venemaa saatkonnahoone üle Eesti omandisse ja 99 aastaks rendile ka diplomaatilise esinduse aluse maa sümboolse hinnaga – üks rubla aastas.

Uues osas paikneb praegu konsulaat. Ka see remonditi, kuid erinevalt ajaloolisest hoonest on uusehitis algsest oluliselt erinev: tänu uutele paneelidele ja täiendavatele akendele on ta muutunud palju kaasaegsemaks ja kergemaks.

Suursaadik Petrov: Eestis helisevad kellad igal Venemaa mainimisel >>

Seevastu ajalooline osa - on koduloolane kindel – säilis visuaalselt algupärasena. Peale fassaadi värvi, muidugi. Samuti ei ole teada, kas Dumnovi maja interjöörist on midagi säilinud või mitte.

Здание посольства Эстонии в Москве
© Sputnik / Aleksandr Khrolenko
Sissepääs saatkonnahoonesse.

"Ükski arhitektuuriraamatuist ei lausu hoone interjööri kohta sõnagi. Eesti saatkond ei osale ajaloolise ja kultuuripärandi päevade programmis, mil asjahuvilised saavad tavaliselt suletud eramuid külastada.

Ka meie ei saa sinna minna. Ainult siis, kui teid kutsutakse mõnele sündmusele või isiklikult suursaadiku juurde," ohkab Irina Levina. Võib-olla laheneb saladus Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi visiidi ajal.

Здание посольства Эстонии в Москве
© Sputnik / Aleksandr Khrolenko
Kokku ehitatud uus ja vana hoone

Lisaks paigaldas Eesti saatkond pärast restaureerimist diplomaatilise esinduse ja konsulaadi fassaadidele mälestustahvlid. Selgitav tekst on kolmes – eesti, vene ja inglise keeles – ning jutustab, kui kaua Moskva kesklinna eramu Eestile kuulunud on.

Mainitakse ka esimest arhitekti Aleksei Mihhailovitš Štšeglovi, samuti 2018. aasta rekonstrueerimistöös osalenud arhitekte – T. Adrikorni, M. Argust ja M. Aulet.

Hoone kunagisest omanikust – kirjastaja Vladimir Vasiljevitš Dumnovist – ei kirjutata seal aga sõnagi.

225
Tagid:
taasavamine, avamine, remont, renoveerimine, suursaatkond, saatkond, Eesti, Moskva, Venemaa
Teema:
President Kaljulaidi visiit Moskvasse (30)
Samal teemal
Venemaa saatkond vastas Eesti luure spekulatsioonidele
Kes on majas peremees? Ameeriklased tõstavad Eestis jalad lauale
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega