Kasemets

Riigimetsas algab raierahu

27
(Uuendatud 14:06 12.04.2019)
Seoses lindude ja loomade pesitsusajaga algab riigimetsas 15. aprillil 15. juunini kestev raierahu, metsas jätkatakse sel perioodil istutamis- ja metsahooldustöödega.

TALLINN, 12. aprill — Sputnik. Kevadine raietööde peatamine on riigimetsas saanud traditsiooniks, RMK on kevadsuvist raierahu pidanud alates 2002. aastast.
Raierahu kehtestamisega välditakse eelkõige vanades metsades elavate lindude ja loomade häirimist sigimisperioodil.

"Sarnaselt varasematele aastatele toimetame sel ajal riigimetsas edasi, kuid keskendume noore metsa hooldamisele ja uue metsapõlve rajamisele, millega tegeleb sel pingelisel ajal 1700 metsaistutajat. Samuti teeme töid, mis on vajalikud teede, sihtide ja kuivenduskraavide korrashoiuks ning pinnaste tahenemisel jätkame ka puidu kokkuvedu juba raiutud lankidelt," selgitas RMK juhatuse liige Tavo Uuetalu.

RMK töötajad korraldavad raierahu perioodil metsaistutust, noorendike hooldamist, metsasihtide, -teede ning kuivendussüsteemide korrastamist.

Tänavu istutatakse riigimetsa 21 miljonit puud, noore metsa hooldamist tehakse 42 270 hektaril ja kevadist teede hööveldamist 7400 kilomeetrit.

Lageraiet raierahu ajal ei tehta. Erandiks on haiguste ja kahjurite leviku ärahoidmiseks tehtavad raied kahjustatud metsades ja kuivades puhtmännikutes.

Lindude pesitsusperiood on täies hoos>>

RMK ehk Riigimetsa Majandamise Keskuse hoole all on ligikaudu 30% kogu Eestimaast, seal asub 45% Eesti metsadest.

Pesitsusperiood on lindude elus kõige tundlikum aeg, mil tuleb arvestada liikide erinevat inimpelglikkust.

Märtsi alguses pesitsemist alustavad rongad ja kodukakud, kõige hiljem alustavad meil pesitsemist alles rändelt saabuvad pääsukesed ja põõsalinnud, teatas Keskkonnaamet, edastas Sputnik Eesti.

Pesitsusperiood on lindude eluringis kõige olulisem ja õrnem aeg. Selle edukast läbimisest sõltub paljuski nende püsimajäämine.

Eesti linnuhuvilised lugesid kokku ligi 220 000 lindu>>

Kui näiteks linavästrik, hall-kärbsenäpp või valge-toonekurg teevad pesa inimese naabrusesse ja ei lase ennast pesitsusperioodil meie igapäevastest toimetustest segada, siis mitmed teised liigid on eriti pesitsusajal peitunud kaugele metsapõue või laidudele ning on häiritud juba mitmesaja meetri kaugusele sattunud inimese tegutsemisest.

Surnud vaala kõhust leiti nelikümmned kilo plastikut, illustreeriv foto
© Sputnik / Евгений Епанчинцев

Sellised inimpelglikud linnud on meil näiteks must-toonekurg, kotkad ja paljud veelinnud.

Kotkaste, kakkude ja teiste kaitsealuste lindude pesitsusterritooriumide kaitseks piiritletud püsielupaikades kehtivad põhjendatud käitumisreeglid.

Ohustatud ja haruldaste liikide kaitseks on kehtestatud ka liikumispiiranguga alad, mille piire saab näha loodusvaatluste andmebaasi veebikaardil.

27
Tagid:
pesitsusaeg, mets, RMK