Margarita Simonjan

Simonjan: Assange oleks pidanud varjupaigaks valima Venemaa, mitte Ecuadori saatkonna

104
(Uuendatud 18:57 11.04.2019)
WikiLeaksi asutaja Julian Assange vahistamine Londonis on maailma silmakirjalikkuse võit, ütles RIA Rossija Segodnja, RT ja Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjan.

TALLINN, 11. aprill — Sputnik. Ajakirjandusliku uurimis- ja kompromiteerivat materjali avaldava portaali WikiLeaks asutajal Julian Assangel oleks tulnud Lääne tagakiusamise eest kaitset otsida pigem Venemaa kui Ecuadori saatkonnast, kommenteeris RIA Rossija Segodnja, RT ja Sputniku peatoimetaja Margarita Simonjan oma Telegram-kanalil Assange'i vahistamist Londonis Briti politsei poolt.

"Loomulikult oleks tulnud tulla (Venemaa saatkonda varjupaika küsima – toim.). Oleks tulnud. Oleks nüüd elanud nagu Snowden (CIA ja USA rahvusliku julgeolekuagentuuri endine töötaja Edward Snowden, kes sai 2013. aastal Venemaalt poliitilise varjupaiga) – oleks saanud Sotšis käia, vabalt suhelda, kellega tahab. Oleksin talle vähkide keetmist õpetanud. Aga ta ei küsinud nõu," kirjutas Simonjan.

Tema sõnul poleks teda saanud Ecuadori saatkonnast välja viia - nad oleksid ta kohe kinni võtnud. Nii nagu nad ta täna kinni võtsid. Täna võitis ülemaailmne silmakirjalikkus, lisas ta.

Assange hoiatas "Google'i ja muude Twitterite" eest

Margarita Simonjan meenutas 2011. aastal toimunud kohtumist Assange'iga. Tema sõnul hoiatas ta juba tookord inimesi haavatavuse eest interneti ajastul ja nende arvamusega manipuleerimise võimaluse eest erinevate sotsiaal- ja otsinguvõrgustike kaudu:

"Assange rääkis, kuidas maailm toimib, täpsemalt, kuidas maailma silmakirjalikkus üles ehitatud on. Ammu enne, kui me kõik midagi kahtlustama hakkasime, selgitas ta, et Google ja teised Twitterid on maailmas selleks, et a) kõiki jälgida ja b) rahva meeleolu kontrolli all hoida."

Simonjan tuletas meelde, et Assange varjas end Ecuadori saatkonnas juba aastaid.

"Ta veetis selles saatkonnas peaaegu seitse aastat - ilma päikesepaiste, jalutuskäikude ja suhtluseta. Viimasel ajal oli talt võetud ka interneti kasutamise võimalus ja külastused," ütles Simonjan, lisades:

"Mis teda nüüd ees ootab? Aastakümned vanglas? Surmanuhtlus ühes maailma demokraatia majakas?" Tema arvates oli Assange valmis mistahes lahenduseks.

Julian Assange Google´i korporatsiooni sidemetest USA valitsusega >>

Sputnik Eesti on juba teatanud, et 11. aprillil vahistas Briti politsei Londonis, Ecuadori saatkonnas uuriva ja komproteerivat materjali avaldava ajakirjandusportaali WikiLeaks'i asutaja Julian Assange. Viimastel aastatel varjas WikiLeaksi asutaja end selle riigi saatkonnas.

© Ruptly
Briti võimud võtsid Ecuadori saatkonnast välja saadetud Assange"i kinni

Assange sai kuulsaks pärast WikiLeaks'i portaalis tehtud mitmeid paljastusi, sealhulgas USA sõjakuritegudest Afganistanis ja Iraagis ning ebainimlikest tingimustest Ameerika sõjavangide ja kahtlustatavate laagris Guantanamos.

Assange´i vastused küsimustele Venemaast panid New York Timesi ajakirjaniku kokutama >>

Suure resonantsi põhjustas ka tema poolt USA diplomaatide salajase kirjavahetuse avaldamine. Enamik materjale andsid Assange'ile anonüümsuse alusel USA välispoliitika vastu protestivad Ameerika Ühendriikide sõjaväelased, diplomaatiliste asutuste ja salateenistuste ametnikud.

Ameerika Ühendriigid nõudsid Briti võimudelt Assange väljaandmist.

104
Tagid:
vahistamine, politsei, saatkond, Ecuador, WikiLeaks, Julian Assange
Teema:
Julian Assange vahistamine (12)
Samal teemal
WikiLeaks avaldas audiosalvestisi demokraatide vestlustest
WikiLeaks: Venemaal pole Trumpi kohta komprat
Julian Assange: LKA direktor peab sõda nende vastu, kes tõtt räägivad
Julian Assange Google´i korporatsiooni sidemetest USA valitsusega
Assange võib end briti politseile üles anda
Assange on vägistamissüüdistusest vaba
WikiLeaks naeruvääristas USA luure aruannet küberrünnakute kohta
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega