Hiljuti filmilevisse jõudis Venemaa–Serbia sõjadraama Balkani piir

Film Prištinast ajas lääne propaganda raevu

129
(Uuendatud 16:54 08.04.2019)
Klassikaline juhtum, kui tõde riivab silma. Balkanist pajatava filmi pärast asus briti ajakirjandus süüdistama Venemaad selles, milles Suurbritannia ja tema liitlased NATO-s ise süüdi on.

Hiljuti filmilevisse jõudnud Venemaa–Serbia sõjadraama "Balkani piir" oli muljetavaldav, teatud vaatajakategooriatele kohe eriti. Näiteks nendele, kes kuuluvad Suurbritannia valitsevasse ladviku hulka, kirjutab raadio Sputnik kolumnist Sergei Iljin.

Linateos on pühendatud kuulsale Priština lennujaama hõivamisele 1999. aasta mais Venemaa vägede poolt Junus-bek Jevkurovi, nüüdse Inguši Vabariigi presidendi juhtimisel. Selleks ajaks oli NATO juba kaks kuud karistamatult Jugoslaaviat pommitanud.

Ohvreid loeti kokku tuhandetes, riigi eluliselt tähtsad rajatised olid puruks pommitatud. Sisuliselt tallas lääs tolleks hetkeks eksisteerinud jõudude tasakaalu ja ülemaailmse julgeolekusüsteemi, olgugi ülimalt kesise, neil kuudel jalge alla. Serblaste kaudu saadeti signaal Venemaale – istu paigal ja ära paati kõiguta.

Lapsed surevad endiselt: NATO pommitamine oli serblaste vastu suunatud genotsiid>>

Aga kui Brüssel ja Washington sattusid vastakuti teiste, mitte 1990. aastatele harjumuspäraste ujedate ja allaheitlike, vaid kindlameelsete ja oskuslike venelastega, tõmbusid nad tagasi. Juuni algul alliansi pealetung peatati ning turvalisuse tagamine anti üle rahuvalvajatele. Seda silmakirjalikul suure sõja vältimise ettekäändel.

ÜRO egiidi all tegutsev rahuvalvemissioon tekitas endises liiduvabariigis hiljem samuti häda ja viletsst, kuid see on juba teine lugu. Film kõneleb lennuväljaga seotud sündmustest. Ja on tõepoolest muljetavaldav.

Linateose karmi kriitika või pigemini lausa raevuka muttatampimise omamoodi "esivõitlejana" on esinenud briti ajakirjandus. Tema ei taha sedasorti propagandistlike operatsioonidega sugugi leppida – amet ju selline. Milles kõiges ta filmi autoreid ei süüdista. Küll piirkondliku julgeoleku õõnestamises. Küll valetamises. Küll läänevastase hüsteeria üleskütmises. Küll Balkani provotseerimises.

Enamgi veel, sellesse samasse "korvi" on visatud nii süüdistused Skripalide mürgitamises kui Euroopa piiride ümberjoonistamises kui jumal teab, milles kõik veel. Ja on kutsutud kõiki "hea tahte inimesi" üles valedele lõppu tegema, "meenutades" samas maailmale, et genotsiidi endise Jugoslaavia aladel vallandasid... eks loomulikult serblased. Ja ainult nemad. Vene sõdurid aga ei lasknud õiglust jalule seada.

Number 30: NATO neelab Makedoonia, sõjaoht suureneb>>

Samas nimetasid briti meediakanalid NATO operatsiooni muidugi mõista õiglaseks ja nende kaitsmisele suunatuks, kes "verejanuliste" serblaste käe läbi kannatada said. Võib hoobilt ära arvata, et sedasorti lugude autorid on visanud ka purdekese tänasesse päeva ja süüdistanud Moskvat käimasolevas Balkani destabiliseerimises ja katses muuta selle piirkonna riigid läänevastasteks Venemaa sattelliitideks.

Kokkuvõtteks on kõlanud hirmuäratav hoiatus: et kuulge, kui Kremli plaanid täide lähevad, on oodata suurt häda-viletsust ja palju verd. Ning sellepärast tuleb "vene barbar" peatada.

Kogu seda moonutuste ja väljamõeldud võltsingute lasu lahti harutada on lootusetu ja mõttetu. Sedasorti sõnumid ei ole suunatud mitte mõistusele, vaid tunnetele. Peaasi on lugemishuvi üles kruttida ja honorar välja teenida.

Serbia president Aleksandr Vučić
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Ning seda kõige agressiivsemas vormis, turvaliselt kuudis istuvate penide kombel, kes klähvivad eemalt möödujatele haugatusi sarjast "Ha-haa, hoidke alt!" Pigem võiksid briti ajakirjanikud analüüsida Hollywoodi filmitoodangut, selle endistviisi stampides kinni – nagu külma sõja ajal – sobivalt ja sobimatult suurtes kogustes negatiivseid, eemaletõukavaid vene sõdurite, poliitikute ja lihtsalt kodanike kehastusi.

Või siis meenutaksid mõningaid Euroopa filme, kus Venemaad kujutatakse šabloonselt agressorina, kes justkui alustavat tuumasõda. Et kui juba vale, siis olgu vale. Et kui propaganda, siis propaganda – oma kõige õõvastavamal määral.

Ühesõnaga, kui juba, siis juba – ainult seda jääbki üle öelda. Ent ei saa täheldamata, et brittide reageering on päris kõnekas. Tähendab, lääs peab võimalikuks, et Venemaa võib niisamuti, nagu 1999. aastal, toimida otsustavalt ja kompromissitult. Ning eks üksnes see tõtt-öelda hoiabki ta paljudest rumalustest tagasi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

129
Tagid:
propaganda, Brittania, Priština
Samal teemal
Odav krunt Euroopas - Makedoonia võib saada NATO raketibaasiks
Lapsed surevad endiselt: NATO pommitamine oli serblaste vastu suunatud genotsiid
"NATO tapab meid ikka veel"
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega