Hiljuti filmilevisse jõudis Venemaa–Serbia sõjadraama Balkani piir

Film Prištinast ajas lääne propaganda raevu

76
(Uuendatud 16:54 08.04.2019)
Sergei Iljin
Klassikaline juhtum, kui tõde riivab silma. Balkanist pajatava filmi pärast asus briti ajakirjandus süüdistama Venemaad selles, milles Suurbritannia ja tema liitlased NATO-s ise süüdi on.

Hiljuti filmilevisse jõudnud Venemaa–Serbia sõjadraama "Balkani piir" oli muljetavaldav, teatud vaatajakategooriatele kohe eriti. Näiteks nendele, kes kuuluvad Suurbritannia valitsevasse ladviku hulka, kirjutab raadio Sputnik kolumnist Sergei Iljin.

Linateos on pühendatud kuulsale Priština lennujaama hõivamisele 1999. aasta mais Venemaa vägede poolt Junus-bek Jevkurovi, nüüdse Inguši Vabariigi presidendi juhtimisel. Selleks ajaks oli NATO juba kaks kuud karistamatult Jugoslaaviat pommitanud.

Ohvreid loeti kokku tuhandetes, riigi eluliselt tähtsad rajatised olid puruks pommitatud. Sisuliselt tallas lääs tolleks hetkeks eksisteerinud jõudude tasakaalu ja ülemaailmse julgeolekusüsteemi, olgugi ülimalt kesise, neil kuudel jalge alla. Serblaste kaudu saadeti signaal Venemaale – istu paigal ja ära paati kõiguta.

Lapsed surevad endiselt: NATO pommitamine oli serblaste vastu suunatud genotsiid>>

Aga kui Brüssel ja Washington sattusid vastakuti teiste, mitte 1990. aastatele harjumuspäraste ujedate ja allaheitlike, vaid kindlameelsete ja oskuslike venelastega, tõmbusid nad tagasi. Juuni algul alliansi pealetung peatati ning turvalisuse tagamine anti üle rahuvalvajatele. Seda silmakirjalikul suure sõja vältimise ettekäändel.

ÜRO egiidi all tegutsev rahuvalvemissioon tekitas endises liiduvabariigis hiljem samuti häda ja viletsst, kuid see on juba teine lugu. Film kõneleb lennuväljaga seotud sündmustest. Ja on tõepoolest muljetavaldav.

Linateose karmi kriitika või pigemini lausa raevuka muttatampimise omamoodi "esivõitlejana" on esinenud briti ajakirjandus. Tema ei taha sedasorti propagandistlike operatsioonidega sugugi leppida – amet ju selline. Milles kõiges ta filmi autoreid ei süüdista. Küll piirkondliku julgeoleku õõnestamises. Küll valetamises. Küll läänevastase hüsteeria üleskütmises. Küll Balkani provotseerimises.

Enamgi veel, sellesse samasse "korvi" on visatud nii süüdistused Skripalide mürgitamises kui Euroopa piiride ümberjoonistamises kui jumal teab, milles kõik veel. Ja on kutsutud kõiki "hea tahte inimesi" üles valedele lõppu tegema, "meenutades" samas maailmale, et genotsiidi endise Jugoslaavia aladel vallandasid... eks loomulikult serblased. Ja ainult nemad. Vene sõdurid aga ei lasknud õiglust jalule seada.

Number 30: NATO neelab Makedoonia, sõjaoht suureneb>>

Samas nimetasid briti meediakanalid NATO operatsiooni muidugi mõista õiglaseks ja nende kaitsmisele suunatuks, kes "verejanuliste" serblaste käe läbi kannatada said. Võib hoobilt ära arvata, et sedasorti lugude autorid on visanud ka purdekese tänasesse päeva ja süüdistanud Moskvat käimasolevas Balkani destabiliseerimises ja katses muuta selle piirkonna riigid läänevastasteks Venemaa sattelliitideks.

Kokkuvõtteks on kõlanud hirmuäratav hoiatus: et kuulge, kui Kremli plaanid täide lähevad, on oodata suurt häda-viletsust ja palju verd. Ning sellepärast tuleb "vene barbar" peatada.

Kogu seda moonutuste ja väljamõeldud võltsingute lasu lahti harutada on lootusetu ja mõttetu. Sedasorti sõnumid ei ole suunatud mitte mõistusele, vaid tunnetele. Peaasi on lugemishuvi üles kruttida ja honorar välja teenida.

Serbia president Aleksandr Vučić
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Ning seda kõige agressiivsemas vormis, turvaliselt kuudis istuvate penide kombel, kes klähvivad eemalt möödujatele haugatusi sarjast "Ha-haa, hoidke alt!" Pigem võiksid briti ajakirjanikud analüüsida Hollywoodi filmitoodangut, selle endistviisi stampides kinni – nagu külma sõja ajal – sobivalt ja sobimatult suurtes kogustes negatiivseid, eemaletõukavaid vene sõdurite, poliitikute ja lihtsalt kodanike kehastusi.

Või siis meenutaksid mõningaid Euroopa filme, kus Venemaad kujutatakse šabloonselt agressorina, kes justkui alustavat tuumasõda. Et kui juba vale, siis olgu vale. Et kui propaganda, siis propaganda – oma kõige õõvastavamal määral.

Ühesõnaga, kui juba, siis juba – ainult seda jääbki üle öelda. Ent ei saa täheldamata, et brittide reageering on päris kõnekas. Tähendab, lääs peab võimalikuks, et Venemaa võib niisamuti, nagu 1999. aastal, toimida otsustavalt ja kompromissitult. Ning eks üksnes see tõtt-öelda hoiabki ta paljudest rumalustest tagasi.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

76
Tagid:
propaganda, Brittania, Priština
Samal teemal
Odav krunt Euroopas - Makedoonia võib saada NATO raketibaasiks
Lapsed surevad endiselt: NATO pommitamine oli serblaste vastu suunatud genotsiid
"NATO tapab meid ikka veel"