President Maduro toetajad

Pompeo hoiatab Venemaad sõjalise kohaloleku lubamatuse eest Venezuelas

93
(Uuendatud 18:05 26.03.2019)
USA riigisekretär Mike Pompeo ütles esmaspäeval oma Venemaa kolleegile, et Ameerika Ühendriigid "ei jää käed rüpes pealt vaatama", kuidas Venemaa jätkab oma väeüksuste saatmist Venezuelasse, et aidata president Nicolas Madurot, kirjutab Washington Post. President Trump on korduvalt rõhutanud, et Venezuela suhtes on võimalik kasutada kõiki võimalusi, sealhulgas sõjalist sekkumist.

TALLINN, 26. märts — Sputnik. Riigisekretär Mike Pompeo ütles esmaspäeval oma Venemaa kolleegile, et Ameerika Ühendriigid "ei jää käed rüpes pealt vaatama", kuidas Venemaa jätkab oma väeüksuste saatmist Venezuelasse, et aidata president Nicolas Madurot, vahendab portaal Inosmi ajalehe Washington Post.

Pompeo ja Venemaa välisministri Sergei Lavrovi vahel toimus telefonivestlus pärast seda, kui ilmusid teated, et Venezuela tähtsamas lennujaamas maandus vähemalt kaks Venemaa õhujõudude lennukit, mille pardal oli kaitseministeeriumi kõrge ülem ja sadu sõjaväelasi. Ameerika Ühendriigid ja kümned teised riigid on Venezuela ajutise presidendina tunnistanud opositsiooni kontrollitava Rahvusassamblee juhti Juan Guaidod, kuid Madurol on siiski õnnestunud võim oma käes hoida.

Prankerid Vovan ja Lexus tõmbasid Guaido haneks>>

Ameerika Ühendriigid ei ole praeguse olukorraga rahul, sest katsed veenda Venezuela sõjaväge opositsiooni poolele üle minema ja asuma toetama Guaidod, ei ole andnud märkimisväärseid tulemusi, vaatamata sellele, et tuhanded Maduro režiimi vastu protestijad tulevad toidu, vee ja arstiabi puuduse tõttu tänavatele. Sõjaväelased ja Madurot toetavad relvarühmitused kasutavad Guaido toetajate vastu üha enam jõudu.

Trumpi administratsioon süüdistab Maduro peamisi sponsoreid - Venemaad ja Kuubat - sekkumises režiimi säilitamiseks. "Madurot toetavate Venemaa sõjaväelaste jätkuv saabumine pikendab valdavalt Guaidod toetava Venezuela rahva kannatusi," öeldakse Ameerika avalduses. Pompeo kutsus Venemaad üles "loobuma oma mittekonstruktiivsest käitumisest ja ühinema teiste riikidega, kes soovivad Venezuela rahvale paremat tulevikku".

Venemaa välisministeerium teatas, et telefonivestlus toimus Pompeo algatusel ja et riigisekretäri huvitasid Venezuelat ja Süüriat puudutavad "konkreetsed küsimused". Venemaa avalduses ei mainita otseselt sõjaväelennukite saabumist Venezuelasse, kuid Lavrov rõhutas, et "Washingtoni katsed korraldada Venezuelas riigipööret ja ähvardused seadusliku valitsuse vastu on vastuolus ÜRO hartaga ja hinnatavad otseseks sekkumiseks suveräänse riigi siseasjadesse".

Venemaa Julgeolekunõukogu juht Nikolai Patrušev süüdistas esmaspäeval, 25. märtsil Izvestiale antud intervjuus Trumpi administratsiooni "USA majandushuvide edendamises" ja püüdes "hõivata Venezuela nafta". Patrušev ütles eelmisel kuul, et Ameerika Ühendriigid paigutavad sõjaväelasi Kolumbiasse ja Puerto Ricosse, valmistades ette sõjalist sekkumist Maduro kukutamiseks.

Venezuela presidendi tapmiskatse tunnistati terroriaktiks>>

USA president Trump on korduvalt öelnud, et Venezuela suhtes kaalutakse kõiki võimalusi, sealhulgas sõjalist sekkumist. Administratsiooni esindajad aga väidavad, et USA-l ei ole täna sõjalise jõu kasutamise plaane ning et Ameerika on oma poliitikas keskendunud diplomaatilise ja majanduslikele meetmetele ning tugevdab sel eesmärgil sanktsioone. Sel kuul evakueeris Ameerika Venezuelast oma diplomaatilise personali.

Viimastel nädalatel on üha enam kinnitamata teateid, et Venezuelasse saabuvad Venemaa tegevväelased ja lepingulised sõjaväelased. Laupäeval teatas Caracase kohalik reporter Javier Mayorca Twitteris Venemaa lennuki maandumisest Caracases, mille pardal oli umbes 100 sõjaväelast ja maavägede staabiülem Vassili Tonkoškurov. Lennuki järel maandus teine transpordilennuk 35 tonni sõjatehnika ja varustusega. Lennuliikluse jälgimise veebisaitidel on teatatud, et need lennukid tõusid õhku Venemaa sõjaväelennuväljadelt.

Venemaa süüdistas USA-d Venezuela suveräänsusesse sekkumises>>

Vene relvajõudude Kindralstaabi ülem Valeri Gerassimov
Пресс-служба Минобороны РФ

Venemaa ei ole teinud nende lendude kohta ametlikke avaldusi, kuid riigi uudisteagentuur Sputnik teatas esmaspäeval, "nimetamata diplomaatilistele allikatele Caracases" viidates, et Venemaa sõjaväelased saabusid sinna osalema "kahepoolsetel konsultatsioonidel" Maduro valitsusega. Detsembris saatis Venemaa Venezuelasse mõneks päevaks kaks kaugtuumapommitajat, et osaleda mõne päeva kestvatel ühisõppustel.

Venemaa ja Hiina blokeerivad ÜRO-s USA ettepanekuid rahvusvaheliste sanktsioonide kehtestamiseks Venezuela suhtes.

Riigipöördekatse Venezuelas

Jaanuaris algas kogu riigis protestidelaine praeguse presidendi Nicolas Maduro vastu, kes taasvaliti riigipeaks eelmise aasta märtsis. 23. jaanuaril kuulutas parlamendi spiiker Juan Guaido end "ajutise valitsuse ajutiseks riigipeaks". Seda sammu toetas USA ja mitmed teisedki riigid. Nad nõudsid, et Maduro ei lubaks opositsiooni vastu jõudu kasutada.

Eesti tunnustab Juan Guaidód Venezuela Bolívari Vabariigi ajutise presidendina >>

24. jaanuaril lahkus enamik Ameerika diplomaate ja saatkonna töötajaid Venezuelast. Pompeo ütles, et Washington ei tunnista enam Maduro juhitavat valitsust, kes omakorda teatas diplomaatiliste suhete katkestamisest Ameerika Ühendriikidega.

Ameerika Ühendriigid kehtestasid sanktsioonid Venezuela riigifirma PDVSA vastu. Firma varad ja seitsme miljardi dollarit on USA jurisdiktsioonis blokeeritud.

Venezuela praegust liidrit toetavad nii Venemaa kui ka Mehhiko, Hiina, Türgi ja Indoneesia. Moskva nimetas Guaido "presidendistaatust" olematuks.

Venemaa välisministeerium mõistis otsustavalt hukka USA katsed moodustada Venezuela alternatiivne valitsus. Välisministeeriumis rõhutati, et lubamatu on provotseerida edasist lõhenemist Venezuela ühiskonnas.

93
Tagid:
Mike Pompeo, Nicolás Maduro, Venemaa, USA, Venezuela
Teema:
Riigipöördekatse Venezuelas (33)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega