Euroopa Liit tõstatab taevasse oma lahingudrooni

Euroopa Liit tõstab taevasse oma lahingudrooni

108
(Uuendatud 16:40 20.08.2019)
Brüssel hakkas jagama Euroopa Kaitsefondi vahendeid, alustades saja miljoni euro eraldamisest Eurodrooni loomisele ja 25 miljoni eraldamisest "tuleviku tehnoloogiatele".

TALLINN, 21. märts - Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Komisjon on alustanud rahaliste vahendite eraldamist kaitseprojektidele, eelistades lahingudroonide, täppisrelvade ja luuretehnika loomist. Brüssel lubab keelduda raha eraldamisest rahvusvaheliste konventsioonidega keelustatud relvade arendamiseks.

Soome suurärimees: Eestit ei ole võimalik kaitsta, kui Soome pole NATOs >>

Euroopa Liit investeerib esimest korda oma ajaloos relvastusse. Euroopa Komisjoni pressiteenistuse teatel eraldati esimesed 525 miljonit eurot rahvusvaheliste kaitseprojektide kaasrahastamiseks.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et praegu moodustatav EL kaitsefond hakkab tulevikus käsutama tõenäoliselt umbes 13 miljardit eurot, mis eraldatakse sõjaliseks arenguks ja teadustööks, riiklike relvade ja varustuse prototüüpide arendamise, katsetamise ja sertifitseerimise kaasrahastamiseks.

Soome kaitsevägi loob eraldi drooniüksuse, illustreeriv foto
© Fotolia / Chirnoagarazvan

Euroopa Komisjon valis välja 21 projekti, mille valiku erapooletuse mitmed Euroopa väljaanded kahtluse alla seadsid, sest ekspertkomisjonidesse kuulusid Brüsselist rahalist toetust saanud kaitsetööstusettevõtete esindajad.

Kuidas asjad ka poleks, sai EL prioriteediks läbimurdeliste kaitsetehnoloogiate arendamine ja "keskmisel kõrgusel pikaajaliselt lendava õhusõiduki" projekt, mida meedias nimetatakse "Eurodrooniks".

Tagatiseks pole NATO, vaid Euroopa sõjaline koostöö

Raha saavad ka massihävitusrelvade ja "võõraste" droonide küberneetiliste avastamise süsteemide loomise projektid ja suure tabamistäpsusega suurtükisüsteemid, küberneetilised luure- ja turvasüsteemid, koostalitlusvõimeliste ja töökindlate sidesüsteemide loomine.

Rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud relvade ja sõjandustehnoloogiate arendusprogrammidele ELi siseturu, tööstuse, ettevõtluse ning väikese ja keskmise suurusega ettevõtte volinik Elzbet Bienkovska kinnitusel EL kaitsefondist raha ei anta.

Euroopa teadlased peavad Eestit võidurelvastumise eestvedajaks >>

"Kaitsealane koostöö on ainus viis, kuidas tagada eurooplaste julgeolek üha ebastabiilsemas maailmas," kommenteeris EL tööhõive, majanduskasvu, investeeringute ja konkurentsivolinik Jyrki Katainen, kes esindab EL täitevvõimus neutraalset Soomet.

Kuid see ei saa olla ainus seletus, miks Katainen nimetas ELi julgeoleku peamiseks tagatiseks mitte Euroopa-NATO allianssi, vaid Euroopa riikide sõjalist koostööd: "Me teeme sellest tööst oma osa. Ühisprojektid saavad tegelikkuseks. Euroopa kaitse on muutumas reaalsuseks. Selle eduka kogemuse põhjal suurendame fondi rahastust, et luua 2021. aastaks täisväärtuslik Euroopa kaitsefond."

"Selleks et tagada Euroopa võime kaitsta oma kodanikke, on meil vaja kõige arenenumat kaitsevarustust ja tehnoloogiat sellistes valdkondades nagu tehisintellekt, droonid, satelliitside ja luuresüsteemid," toetas Elzbieta Bienkovski kolleegi. "EL investeerimisprogrammi käivitamisega liigume me ideedelt konkreetsetesse projektidesse, tugevdame meie kaitsetööstuse konkurentsivõimet."

Loomulikult peetakse silmas EL riikide tööstust, samuti Ühendkuningriiki, mis varsti ELst lahkub, kuid "teeb ELga kaitsevaldkonnas tõhusalt koostööd."

Seega püüab Euroopa koondada Euroopa Liidu riikide sõjaliste eelarvete kulud, kui neilt neid mitte ära võttes, siis vähemalt kärpides Euroopa tellimuste mahtu Ameerika Ühendriikide ettevõtetelt.

108
Tagid:
julgeolek, rahastus, fond, kaitse, droon, EL
Teema:
Droon (39)
Samal teemal
Eesti ettevõtjad võivad toota sõjarelvi
Eesti aplodeerib USA droonile
Eesti võib endale Euroopa relvatööstuse pirukast tüki ampsata
Eesti osaleb Euroopa "tapjaroboti" arendamises
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega