Swedbank

Vaingort: pankade lahkumine Eestist toob kaasa tõsiseid kaotusi

145
(Uuendatud 12:09 21.03.2019)
Juhul kui suurimad pangad langetavad otsuse rahapesuskandaali pärast Eestist lahkuda, tuleb riigipangal tõsiselt pingutada, et paanikat vältida, leiab Eesti majandusteadlane.

ТАLLINN, 21.märts — Sputnik. Säärane stsenaarium on tõenäoline, juhul kui Baltimaades tegutsevad suurimad Rootsi pangad Swedbank ja SEB, kes hõlmavad Eestis üle 50% turust, riigist lahkuvad. Seesugust muret on väljendanud Eesti Finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler ning samas võtmes on sõna võtnud ka Läti finantsjärelevalve juht Peters Putninš. 

Sputnik Eesti palus majandusteadlast Vladimir Vaingorti sel teemal oma arvamust avaldada. Tema täheldas, et juhul kui niisugune sündmustekäik tõesti aset leiab, toob see muidugi kaasa olulisi kaotusi, eriti kui tolle otsuse langetavad mõlemad pangad. On ju Skandinaavia pangad rahalises mõttes küllaltki kindlustatud finantsinsasutused, millest annavad tunnistust nende madalad hoiuseintressid.

"Hoiuseintresid aga on sisuliselt raha ostmise hinnaks," märkis Vaingort, selgitades, et kui need on madalad, siis tähendab see, et lisaraha hankimiseks neil pankadel vajadust ei ole. Ja mis juhtub sel sel juhul riigi pangandusvaldkonnas, kui nad tõesti otsustavad lahkuda, ja kuivõrd, mil määral on rahaliselt kindlustatud teised Eestis tegutsevad pangad, seda on raske öelda.

Tuleb vältida paanikat hoiustajate hulgas

Kõik sõltub suuresti riigipanga läbimõeldud tegutsemisest, sest rahandusvaldkonnale kõige kurvemaks on paanika seoses arveldusarvete, laenude jm ülekandmisega. Seetõttu peavad Eesti Pank ja Finantsinspektsioon juhul, kui midagi sellist järsku juhtub, välja töötama läbimõeldud üleminekuoimingud.

"Kui inimesed on mures oma laenude pärast, siis keegi ostab need mõistagi üles, hoiused kanduvad samuti kusagile üle," ütles Vaingort, selgitades, et lahkuvad pangad järjekindlalt ja täielikult täitma oma kohustused elanikkonna ees.

Majandusteadlane rõhutas veel kord, et väljatöötatud üleminekutoimingud peavad saama maksimaalselt põhjendatud, et välistada igasugune võimalus rahaturul paanika tekkimiseks.

Ekspert nentis, et praegust olukorda üledramatiseerida siiski ei tasu. Esiteks on uurimine Swedbanki puhul, kelle suhtes on tekkinud kahtlusi rahapesus, veel käimas ja enne selle lõpulejõudmist vaevalt küll mingit otsust vastu võetakse.

Teiseks, isegi kui hüpoteesina ete kujutada, et kahtlused leiavad kinnitust ja panga lahkumine osutub vältimatuks, siis hoolikalt läbimõeldud toimingud arveldusarvete ja laenude üleviimiseks teise finantsasutusse koos samaaegselt kogu selle protseduuri põhjaliku selgitamisega inimestele neutraliseerib võimalikud negatiivsed tagajärjed.

Luminor pank alustab suurkoondamisega >>

Vladimir Vaingort väljendas veendumust, et Eesti Pank ja Finantsinspektsioon saavad sellega hakkama.

Kes tegeles rahapesuga – uurimine käib

Kuu aega tagasi analüüsisid Rootsi avaõigusliku televisiooni SVT ajakirjanikud andmeid Swedbanki pangaülekannete kohta, mis toimusid aastail 2007 – 2015, ja jõudsid järeldusele, et mõned neist on seotud teatud arvetega, mis olid avatud Danske Banki Eesti filiaalis, keda süüdistatakse ulatuslikus rahapesus.

Swedbankil lasub kahtlus Danskega seotud rahapesus, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Skandaalist Danskega teatas Sputnik Eesti juba läinud 2018. aasta suvel. Siis sattusid peaaegu kõik residentide ülekanded viimase kümne aasta jooksul Danske Banki Eesti osakonnas kogusummas 200 miljardit eurot kahtluse alla. Tulemusena tegi Eesti Finantsinspektsioon Danske Bankile ettekirjutuse kaheksa kuu jooksul Eesti osakond sulgeda.

Varem on Swedbanki juhtkond eitanud igasuguseid sidemeid rahapesus kahtlustatavate ettevõtetega, kuid Rootsi SVT ajakirjanike poolt tõstetud kära osutus sedavõrd jõuliseks, et kuu aega tagasi alustasid Rootsi ja Eesti finantsinspektsioonid nende Swedbankile esitatud süüdistuste ühist läbivaatamist, mille tulemustest oleneb suurel määal selle panga saatus Eestis.

145
Tagid:
rahapesu, pangasüsteem, pangandus, pangad
Teema:
Swedbanki rahapesuskandaal (19)
Samal teemal
Luminor sulgeb Tallinnas Hobujaama pangakontori
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega