Ratas, Seeder, Helme

Kolmikliit: maksukoormus ei tõuse, võimaldame inimestel riigifirmadesse investeerida

112
(Uuendatud 10:14 20.03.2019)
Keskerakond, EKRE ja Isamaa arutasid ühisel konsultatsioonil majandusküsimusi. Eesti inimestele soovitakse pakkuda investeerimisvõimalust riigi äriühingutesse.

TALLINN, 20. märts — Sputnik. "Tallinna Sadama vähemusaktsiate börsile viimine andis Eesti inimestele ja pensionifondidele võimaluse investeerida riigiettevõttesse. Soovime seda teed jätkata," vahendab Pealinn Keskerakonna esimeest Jüri Ratast.

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul võetakse suund ettevõtjate halduskoormuse ning bürokraatia vähendamisele. "Samuti on meie kõigi jaoks oluline kõrge lisandväärtusega töökohtade loomine üle Eesti." 

EKRE pikett Tallinnas, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sisserändepoliitikas järgitakse majandusele ja ühiskonnale kasulikku ning ranget joont. "Oleme arutanud eile ja täna peamiselt ettevõtluse, transpordi ja taristu teemasid," ütles Jüri Ratas. "Lähme edasi energeetika, keskkonna, e-riigi ja tehnoloogiaga."

Maksukoormus ei tõuse

Arutati ettevõtlus- ja maksukeskkonda, kaasavat majandust ja tööturgu. Erakondade põhimõte on maksukoormust mitte tõsta, kuid täpsemalt selguvad maksuküsimused edasistel konsultatsioonidel.

Keskerakonna esimees Jüri Ratas sõnas, et erakonnad töötavad Eesti majanduskasvu potentsiaali ning avaliku sektori efektiivsuse tõstmise nimel. "Seisame rahvusvaheliselt tunnustatud hea ja konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna eest," kinnitas Ratas.

Samuti lepiti kokku osade riigi äriühingute vähemusosaluse börsile viimises, arvestades rahvaaktsia põhimõtetega. "Tallinna Sadama vähemusaktsiate börsile viimine andis Eesti inimestele ja pensionifondidele võimaluse riigiettevõttesse investeerida. Soovime seda teed jätkata," sõnas Ratas. Konkreetsed riigifirmad, mille vähemusaktsiad on mõistlik börsile viia, selguksid hiljem.

Vähem bürokraatiat

Isamaa esimehe Helir-Valdor Seederi sõnul võetakse suund ettevõtjate halduskoormuse ning bürokraatia vähendamisele. "Selleks rakendame andmete kogumisel ettevõtjatelt ühekordse küsimise põhimõtet. Samuti on meie kõigi jaoks oluline kõrge lisandväärtusega töökohtade loomine üle Eesti." Seeder tõstis eriliselt esile, et eilsetel konsultatsioonidel saadi kokkuleppele sisserändepoliitikas.

"Otsustati, et Eesti sisserändepoliitika jääb konservatiivseks, kuid seisame seejuures tugevalt ka ettevõtluse, sealhulgas iduettevõtete arengu eest," ütles Seeder.

EKRE esimehe Mart Helme sõnul lepiti eile kokku, et järgitakse Eesti majandusele ja ühiskonnale kasulikku ning ranget sisserändepoliitikat, samuti tõhustatakse kontrolli illegaalse immigratsiooni üle ning vaadatakse üle need sisserändekvoodi erandid, mida kuritarvitatakse.

"Võimalik koalitsioon peab vajalikuks renditööjõu kasutamise täpsemat reguleerimist ja kontrolli ning eelistab võõrtööjõule eestlaste tagasipöördumist ning toetab riiklike meetmetega passiivsete inimeste tööhõivesse kaasamist," ütles Helme.

Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond

Ratase sõnul jõuti ühisele arusaamale, et Eesti inimesed peaks Eestisse naasma, mis tähendab konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda.

Helme sõnul jõuti üllatavalt kergesti kokkuleppele range migratsioonipoliitika jätkamises.

"Kuigi meil oli mõningaid vaidlusi selle üle, missuguseid erandeid me peaksime üle vaatama – praegu on sisserändekvoodi osas 18 erandit, pärast mõningaid arutelusid leidsime ka nende puhul, et senised immigratsiooni augud tuleb kontrolli alla võtta," ütles Helme. "Selles mõttes ma olin tõesti väga meeldivalt üllatatud meie partnerite heast tahtest meie murekohtadega arvestada."

Helir-Valdor Seeder tundis heameelt selle üle, et kõiki neid häid asju, mida kolleegid rääkisid majanduse, transpordi, taristu peatüki all, püütakse saavutada nii, et ei kehtestata uusi ega tõsteta olemasolevaid makse. "Et me säilitame ja maksukeskkonna stabiilsuse ja ettearvatuse," ütles Seeder. Seeder arvab, et see on ettevõtluse seisukohalt väga oluline ning peab ühtlasi riigieelarve tasakaalus hoidmist heaks eesmärgiks, mida loodav koalitsioon ellu püüab viia.

Riigiettevõtted börsile

"Riigile peaks jääma ainult strateegilised ettevõtted," ütles Seeder. "Me vaatame läbi olemasolevad ettevõtted, mis veel on võimalik börsile viia. Ja eks me arutame. Neid riigiettevõtteid on ju mitmeid, mida tasub kaaluda."

Aktsiisid, nagu ka enamus maksupoliitilisi muudatusi jäävad lõpuarutelu tarvis. "Sellepärast, et kõikidest erinevatest peatükkidest, olgu ta keskkonnateema, perepoliitika või muud teemad, tulevad ka maksupoliitilised ettepanekud ja need oleks mõistlik lõpus koos läbi vaadata, arvestades nende mõju eelarvele," täpsustas Seeder.

Erisused sisserände puhu

"Meil on olnud mõned ülikoolid – Euroülikool ja Mainori kõrgem kool, mis on kuritarvitanud oma üliõpilaste maaletoomise õigust - suur osa nende õpilastest on tudengite hulgast väga kiiresti kadunud ja on osutunud siin illegaalideks või ka naaberriikides kinni püütud ja siia tagasi saadetud – ühesõnaga on nendega tekkinud väga suuri probleeme," rääkis Helme.

"Me tahame ikkagi üle vaadata, et selliseid migratsioonipumpasid ei oleks. Me teame ka väga hästi, et näiteks muusikaakadeemias juba aastaid on laste muusikakooli esimeste klasside tasemel üliõpilasi Hiinast, kelle kääksutamise ja kõõrutamisega sealsed õppejõud sõna otseses mõttes vaeva näevad, et neist natukenegi asja saaks. Et noh, see ei peaks olema tase, millega me oma kvalifitseeritud õppejõudude oskusi kulutame."

Maksuküsimused tulevad läbirääkimistel veel kord lauale

"Mul on teile palve, lugupeetud ajakirjanikud, ärge levitage libauudiseid ja kui te millestki kirjutate nagu näiteks abordi teemal, siis keegi ei ole nendel aruteludel abordi keelustamisest rääkinud," väitis Helme. "Meie eesmärk oli rahastamine nõustamisse suunata. Nüüd me saavutasime kokkuleppe, me suurendame rahastamist. Aga samal ajal on riigieelarves selleks ka vahendeid - me ei pea riigipoolset rahalist toetust kaotama." 

Helme räägib, et nad ei taha midagi keelustada. "Me tahame midagi väga inimlikku. Et looteid ei tapetaks. Et selleks oleks meil nõustamissüsteem, mis aitab seda ära hoida. Et sünde oleks Eestis rohkem ja et need sünnid oleks terved. Kui see on mingi ebamõistlik, ebamoraalne ja kuidagi naisi alandav suhtumine, siis vabandust…"

Ratas ütleb, et loodav koalitsioon usaldab Eesti ülikoole ning soovib nendega head koostööd.

Kolmikliit arutas ka otsedemokraatia küsimusi - Ratase sõnul töö selles vallas jätkub.

112
Tagid:
koalitsioon, Isamaa, Keskerakond, EKRE
Teema:
Eesti valitsus - 2019 (111)
Samal teemal
Kolm erakonda jõudsid kokkuleppele spordi, kultuuri ja noorsootöö punktides
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega