Krimmi taasühinemise aastapäev

Viisa ühe päevaga: Krimm ootab külla Eesti ärimehi ja Jüri Ratast

167
Traditsiooniliselt kevadel, sel aastal 17.–20. aprillini, toimub Krimmis üks viiest kõige tähtsamast Venemaa majandusfoorumist - Jalta rahvusvaheline majandusfoorum. Krimmi juhtkond kutsub külla ka Eesti ärimehi.

TALLINN, 19. märts — Sputnik, Svetlana Burceva. Krimmi Vabariigi Ministrite nõukogu aseesimees Georgi Muradov ütles Sputnik Eesti pressikeskuses toimunud pressikonverentsil, et 2018. aasta Jalta rahvusvahelisele majandusfoorumile kogunes umbes 3500 külalist, kellest üle 600 olid poliitikud ja äriringkondade esindajad välismaalt. 

Sel aastal oodatakse külaliste arvu suurenemist. Ametniku sõnul on Krimmis tegutsevate, sealhulgas Euroopa ettevõtjate tegevus üsna mõistetav. "Krimm on Venemaa Föderatsiooni ainus vabamajanduspiirkond, kus on väga palju soodustusi ja maksuvabastusi. Krimm on kiiresti arenev piirkond, mille taristusse tehakse suuri investeeringuid," ütles Muradov.

Krimmi Venemaaga taasühinemise viienda aastapäeva tähistamine >>

"Ja sellepärast, Eesti ettevõtted, kes tahavad Krimmis töötada, palun, tulge, hakkame töötama üheskoos. Moskvas asub Krimmi Vabariigi esindaja on ning me abistame partnerite leidmisel ja selliste ettevõtete loomisel, mis saavad rahulikult Krimmis töötada. Kõik skeemid ja süsteemid on juba välja töötatud ja mingeid sabasid ega kõrvu, millest Eesti riigi julgeolekuteenistused või muud organid teid sikutada saaksid pole, lubas George Muradov.

Alasi ja haamri vahel

Tallinna pressikeskus püstitas sellega seoses küsimuse, et Eesti kuulab nende riikide hulka, mis püüavad vältida oma ärimeeste sidemeid Krimmiga, pealegi algatas Kaitsepolitsei hiljuti kriminaalmenetluse kohalike reisifirmade vastu, kes korraldasid oma Eesti klientidele puhkusereise Krimmi.

Krimm - viis aastat Venemaa koosseisus, illustreeriv foto
© Sputnik / Михаил Воскресенский

Sellest hoolimata kasvab ärimeeste huvi Krimmi vastu, kasvavad investeeringud poolsaare majandusse ning investoreid on ka Euroopa riikidest - Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Kreekast, Bulgaariast, Austriast. "Nende riikide ettevõtjad tulevad aktiivselt Krimmi. On loodud kümneid väliskapitali osalusega ettevõtteid," ütles Muradov ja selgitas, et tihti luuakse sellised ettevõtted mitte Krimmis, vaid osalusena Venemaa Föderatsiooni teiste piirkondade ettevõtetes.

Kuidas on elu Krimmis Venemaa koosseisus muutunud >>

"Äri leiab alati võimaluse, kui talle on selles piirkonnas investeerida kasulik," ütles Georgi Muradov. Ta lisas, et piisab, kui tulla Simferoopolisse, et näha, millised kaubandus- ja turustusettevõtted on esindatud juba ainuüksi selles linnas ja hinnata siinses äritegevuses osalejate geograafiat.

Venemaa suursaadik Eestis, Aleksandr Petrov meenutas, et mõned Eesti kodanikud julgesid siiski Krimmi poolsaart külastada. "Eestlased, kes on nende aastate jooksul Krimmis käinud, naasevad täiesti teistsuguste muljetega, kui need, mida ametlik propaganda püüab siin vahule lüüa," ütles Petrov. Diplomaat rõhutas, et parem on kõike üks kord oma silmaga näha kui sada korda kuulda.

Georgi Muradov palus Venemaa suursaadikut Eestis eestlastele edasi öelda, et nad on Krimmis alati oodatud. "Ja ei maksa seda küsimust politiseerida. Nad saavad rahulikult tulla ühiskondlikul alusel," ütles ametnik. Muradov lisas, et tema kutse on adresseeritud isiklikult Jüri Ratasele.

Kui poliitik otsustab oma staatust muuta ja lahkuda peaministri ametikohalt, saab ta juba väljaspool poliitilist keskkonda Krimmi külastada. "Ta paistab olema väga mõistlik inimene. Andke talle edasi kutse külastada Krimmi ja vaadata, kuidas elavad Krimmi eestlased," ütles Muradov. Need samad eestlased, kellele Aleksandr Petrovi sõnul ei anta Schengeni viisat ja on nüüd ära lõigatud oma sugulastest ja sõpradest Eestis.

Venemaa suursaatkond Eestis toetab äritegevust

Aleksandr Petrov lubas samuti oma toetust Eesti ettevõtjatele, kes Jalta rahvusvahelisel majandusfoorumil, samuti Livadia rahvusvahelisel foorumil osaleda soovivad.

"Garanteerime viisa vormistamise pöördumise päeval. Meie taha asi seisma ei jää," ütles diplomaat.

Sputnik Eesti on juba kirjutanud pressikeskuses toimunud pressikonverentsist Krimmi ja Venemaa taasühinemise viienda aastapäeva puhul, millel osalesid Krimmi Vabariigi Ministrite nõukogu aseesimees Georgi Muradov ja Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

167
Tagid:
eestlased, Venemaa, Eesti, majandusfoorum, Krimm
Teema:
Krimm Venemaa koosseisus (98)
Samal teemal
Krimmis kommenteeriti Porošenko lubadust poolsaar tagastada
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega