USA president Donald Trump

Okupatsioonitasu: Trump tahab liitlastele taksomeetri käima panna

120
(Uuendatud 16:20 14.03.2019)
Keegi ei ütle täpselt, millist andamit makstavad Washingtonile riigid, kus asuvad USA sõjaväebaasid, kuid nüüd me teame, et see on ainult osa sellest, mida Trump vajalikuks peab. Ja kui nad vihjest aru ei saa ja "katuse" eest ei maksa, võib selle ka ära lammutada.

Mihhail Šeinkman, raadio Sputnik

Ameerika liberaalne meedia on meid juba harjutanud, et nende teave Trumpi kohta tuleb kahega jagada, kuid seda uudist soovitab The Washington Post viiega korrutada. Väljaande allikad presidendi administratsioonis teatasid, kui mitmekordselt kasvab nn kaitstavate riikide tasu USA sõjalise kohaloleku eest, kui Valge Maja peremees neile uue valemi järgi koostatud arve esitab.

Trump: Euroliit hakkab USA sõjaväebaaside eest miljardeid maksma >>

See pole teab mis kõrgem matemaatika - baaside ülalpidamiskulu ja lisaks veel pool sellest. Tekib küsimus - miks veel see pool? Küllap selleks, et Ameerika Ühendriikide presidendi arvates ei olnud arvet varem kunagi esitatud täiskulule.

Keegi ei ütle täpselt, millist andamit maksavad liitlased Washingtonile praegu, kuid ajalehtedes esitatud andmete põhjal on lihtne arvutada, et see on vaid kolmandik sellest, mida Trump vajalikuks peab. Siit ka tema 150 protsenti, et mahajäämus kiiresti tasa teha. Kõik on loogiline ja selle "kiiresti"-ga on ka tõsi taga.

Asi pole isegi mitte ainult selles, et tema isu on kasvanud. Nüüd ta talle piirimüüri rajamiseks vaja juba mitte enam 5,6, vaid kolm miljardit rohkem. Veel viissada miljonit otsustas ta lisada "Kuu-uurimise" programmile. Ei ole ju mõtet iga kord, kui midagi pähe torkab, välja sirutatud käega Kongressi minna. Seda enam, et sealt nagunii ei anta.

Liitlastega on selles mõttes - vähemalt tema arvates - lihtsam kokkuleppele saada, kuigi juba kaks aastat ei ole see õnnestunud. Küll sundis, ähvardas, häbistas ta neid, ja lubas isegi ära minna - miski ei aidanud. Selle aja peale ületas esimene ametiaeg ekvaatori. Varsti on aeg aru anda oma valimislubaduste täitmisest, kui tal muidugi ei ole uute andmise osas meelt muutnud, ja nii, et mitte end korrata.

"Maailma sandarmil" on aeg puhata - Trump muudab USA rolli >>

Muuhulgas lubas ta "väikesematele relvavendadele" karmi finantsdistsipliini sisse viia. Et kui NATO neile tõesti nii kallis on, las siis maksavad selle eest ka kallist hinda, rääkis ta tookord. Ka praegu ta ainult räägib, kuigi viimasel ajal ei piirdu see enam alliansi geograafiaga. USA 700 sõjaväebaasid on laiali üle terve maailma. Kusjuures esimesena muutusid uuest progressiivsest maksumäärast tõsiseks Saksamaa, Jaapan ja Lõuna-Korea.

Nendes riikides paiknevad suurimad USA kontingendid. Ükski neist ei ole valmis aga viiekordselt kõrgemat tasu maksma. Miks peaks, kui peale Trumpi pole Valges majas nende jaoks midagi muutunud. Ta lihtsalt nimetab asju nende õigete nimedega ja seepärast määrab neile oma hinna. Okupatsioon ongi selleks vajalik, et okupeeritud territooriumist oleks maksimaalselt kasu.

Kas Washingtonil õnnestub neid riike kulumaterjalina kasutada pole teada. Harvade eranditega ei kiputa seal eriti Kolmanda maailmasõja koldesse. Ka Ameerika rakettide paigaldamisele, milleks Trump INF-lepingust loobus, olid eurooplased kategooriliselt vastu. Nii aga oleks neist mingitki kasu. Ja kui nad vastu põtkima hakkavad – tõstetakse Venemaa ründeohu hinnangut.

Muide, seda on juba teinud USA vägede juhataja Euroopas, kes ütles, et tal ei ole piisavalt jõudu Venemaa heidutamiseks. Kui nad vihjest aru ei saa, saavad jänkid oma liitlastega ka ilma Venemaata hakkama. Lõppude lõpuks, kui nad "katuse" eest maksma ei hakka, võib selle ka ära lammutada.

Autori arvamus ei pruugi kokku langeda toimetuse seisukohaga.

120
Samal teemal
Politico: Trump ähvardas USA NATO-st välja viia
Trump: NATO liikmed peavad rohkem maksma
Täitmatu ultimaatum: Trump lammutab NATO-t
Balti riigid kui nõrk lüli: NATO idatiib ajab USA hulluks
Trump ei aita: ameeriklased hirmutavad Tallinna ja NATO-t "Krimmiga Narvas"
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega