Kohus: riik peab Rail Balticu materjalid kohtumenetluses avaldama

Kohus: riik peab Rail Balticu materjalid kohtumenetluses avaldama

126
(Uuendatud 09:58 12.03.2019)
Kohtumääruse jõustumisel saavad MTÜ ARB ja Eesti Looduskaitse Selts teada, mis salajased suunised andis valitsus Rail Balticu trassi kohta, mida majandusministeerium ja teised valitsusasutused on salastanud koguni viieks aastaks.

TALLINN, 12. märts — Sputnik. Kui keskkonnakaitsjatega peetavas Rail Balticu kohtuasjas soovis valitsus, et mitmed taristu suurprojektiga seotud dokumendid jääksid kaebajatele saladuseks, siis ringkonnakohus valitsusega ei nõustunud ning otsustas valitsuse 2014. aasta 29. mai istungi materjalid osapooltele kättesaadavaks teha, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Eestimaa Rohelised: Rail Balticuga on probleeme >>

Rail Balticu kohtuasjas apellatsioonikaebuse menetlemisel rahuldas kohus ühenduse Avalikult Rail Balticust (ARB) ja Eesti Looduskaitse Seltsi nõude valitsuse kabinetiistungi memorandumi välja nõudmiseks.

"Dokumentide kaebajatele saatmise asemel hakkas rahandusministeerium otsima põhjuseid nõude täitmata jätmiseks. Lõpuks täitsid ministeeriumid kohtu nõude, kuid taotlesid, et esitatud dokumente ei edastata kaebajatele ning et kaebajad eemaldatakse kohtuistungilt. Ringkonnakohus riigihalduse ministri ja ministeeriumide põhjendustega ei nõustunud," kirjeldas ARB juhatuse liige Priit Humal protsessi senist käiku.

Kohtumääruse jõustumisel saavad ka MTÜ ARB ja Eesti Looduskaitse Selts teada, mis salajased suunised andis valitsus Rail Balticu trassi kohta, mida majandusministeerium ja teised valitsusasutused on salastanud koguni viieks aastaks. Avalikkuse jaoks kehtib juurdepääsupiirang kuni tänavu 29. maini.

"Kohus nõudis need materjalid välja juba 28. jaanuaril, kuid avaldamise asemel asusid ministeeriumid vigurdama. Dokumentide esitamisega veiderdamine põhjustas istungi edasi lükkumise. Miks neil on vaja dokumente salastada ning protsessi venitada?" küsis Humal.

"See pole esimene kord. Ka eelmisel aastal oli meil riigiga vaidlus dokumentide salastamise kohta, mille käigus riik lõpuks dokumendid esitas. Lõpetavas määruses leidis kohtunik, et riigipoolne käitumine oli sobimatu. Paraku pole midagi muutunud," lisas ta.

Rail Balticu Eesti trass kallineb >>

Kohtu välja nõutu valitsuskabineti nõupidamise memorandum on oluline, kuna sellega soovivad kaebajad tõendada, et just valitsuskabinet otsustas teadmata põhjustel välistada olemasoleva Tallinna-Pärnu raudteetrassi kasutamise Rail Balticu raudtee rajamisel. Seetõttu jäi üks reaalne asukohaalternatiiv planeeringumenetluses kaalumata, märkis ARB.

Rail Baltic on esimene nii hiiglaslik kommertsprojekt, mida kolm Balti riiki koos teostavad, ning selle edukusest sõltub meie usaldusväärsus, ütles peaminister Jüri Ratas Rail Baltica Global Forum konverentsi avasõnas kevadel, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

Rail Balticu projekti eesmärgiks on ühendada kolm Balti riiki Euroopa standardlaiusel raudtee abil üle-Euroopalise transpordivõrgustikuga. Raudtee marsruut on Tallinn-Pärnu-Riia-Panevežys-Kaunas kuni Leedu-Poola riigipiirini. Raudtee kuulub TEN-T põhivõrgustiku Põhjamere-Läänemere koridori.

Maksimaalsed kiirused on 240 km/h reisi- ning 120 km/h kaubavedudele. Raudtee pikkus ca 700 kilomeetrit, lisaks on planeeritud Kaunase ja Vilniuse vaheline trass, mis lisab ca 100 km. Ehitatakse välja ka ühendused Riia ja Kaunase lennujaamadega, Riia ning Muuga sadamatega.

126
Tagid:
Ringkonnakohus, Eesti Looduskaitse Selts, ARB, raudtee, Rail Baltic
Teema:
Rail Baltic: vastuoluline raudtee (51)
Samal teemal
Rail Baltic: vastuoluline raudtee
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega