E-tõendite kogumine muutub tulevikus lihtsamaks, illustreeriv foto

E-tõendite kogumine muutub tulevikus lihtsamaks

86
(Uuendatud 00:37 09.03.2019)
Brüsselis toimus reedel justiits- ja siseküsimuste nõukogu istung, kus kiideti heaks kriminaalmenetluses kohustuslikud elektroonsete tõendite esitamise nõuded Euroopa Liidus.

TALLINN, 9. märts — Sputnik. Reedel heaks kiidetud ühtse lähenemise järgi on liikmesriigi uurimisasutustel tulevikus õigus saata Euroopa Liidus tegutsevatele, aga väljaspool seda paiknevatele digitaalseid teenuseid pakkuvatele ettevõtetele, nagu näiteks Google, Facebook või Amazon, siduvaid taotlusi elektrooniliste andmete säilitamiseks ja edastamiseks, teatas Justiitsministeerium.

Naabrite idee, oma tehnoloogia: Eesti notarid hakkavad töötama ka videosilla vahendusel >>

"Selge on see, et tänapäevases maailmas pannakse väga palju kuritegusid toime moodsa tehnoloogia abil või internetis kõiki riigipiire ületades. Uute ohtudega sammu pidamiseks ja kurjategijate elu raskeks tegemiseks peab elektroonsete tõendite kogumine olema uurimisasutustele lihtsam ja selleks on vaja teha koostööd teenusepakkujatega erinevates riikides," ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Tippjuhid näevad peamiste riskidena geopoliitikat ja küberkuritegevust, illustreeriv foto
© Sputnik / Алексей Филиппов

Selleks peavad teenusepakkujad määrama endale seadusliku esindaja või esindajad ühes või mitmes liikmesriigis. Ettevõtete esindajatel peab olema piisavalt ressursse liikmesriikide uurimisasutustelt tulnud taotluste vastuvõtmiseks ja edastamiseks. Kui esindaja või teenusepakkuja ei täida talle pandud kohustusi, on riikidel võimalik kohaldada sanktsioone.

"On väga tervitatav, et Euroopa Liit võtab seda teemat tõsiselt ning näeb teenusepakkujatele ette kohustused e-tõendite kogumisele kaasa aidata," lisas minister.

Direktiivi eelnõu heakskiitmine tähendab sisuliselt kogu e-tõendite paketi heakskiitmist nõukogu tasandil. Määruse eelnõu kiideti heaks detsembri justiits- ja siseküsimuste nõukogul.

Kohtumisel arutati lisaks koostöö tegemist Ameerika Ühendriikidega e-tõendite kogumiseks. "USA võttis 2018. aasta märtsis vastu oma õiguskaitseasutuste võimaluste parandamiseks e-tõendite kättesaamisel uue õigusakti, nn Cloud Act´i. Kuna e-tõendid võivad paikneda laiali üle terve maailma, siis on atlandiülene koostöö selles vallas väga oluline," ütles Reinsalu.

"Kuigi täna kokku lepitud e-tõendite algatus katab ka USA teenusepakkujaid, on Euroopa Komisjon pakkunud välja ettepaneku eraldi EL-USA e-tõendite piiriülese vahetamise lepingu sõlmimiseks tulevikus, kuna see viiks koostöö täiesti uuele tasemele," märkis Reinsalu.

Nõukogu istungil tehti ka ülevaade nn vilepuhujate direktiivi läbirääkimiste hetkeseisust ja Euroopa Komisjon andis ülevaate Euroopa Prokuratuuri määruse rakendamisest. Lõunalauas oli aruteluteemaks tehisintellekti kasutamisvõimalused justiitssüsteemis.

Reinsalu soovitab Euroopa Prokuratuuri volitusi laiendada >>

Justiitsminister Urmas Reinsalu saatis Euroopa Komisjoni volinikule Vera Jourovale pöördumise, milles tegi ettepaneku, et ulatuslike piiriüleste rahapesujuhtumite kriminaalmenetlust juhiks tulevikus riikideüleselt Euroopa Prokuratuur, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti sügisel. 

"Rahapesu ja finantskuritegevuse suhtes peab Euroopa Liidus valitsema nulltolerants. Tuleb katkestada kuritegelike organisatsioonide juurdepääs rahastamise allikad, sest see jätab nad ilma sissetulekust, mis muudab terrorismi ja tõsise kuritegevuse vastase võitluse lihtsamaks. Seetõttu palun, et kaaluksite anda Euroopa Prokuratuurile pädevus juhtida tulevikus piiriüleseid rahapesujuhtumite kriminaalmenetlust," vahendas Justiitsministeerium Urmas Reinsalu sõnu.

Justiitsministrid võtsid 2017. aasta sügisel Luksemburgis toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogul vastu otsuse Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomise kohta. EPPO ülesandeks on esialgu ELi eelarvet kahjustavate kuritegude menetlemine ning süüdistuse esitamine.

Sellisteks kuritegudeks on näiteks ELi toetustega seotud pettused ja kelmused, korruptsioon, aga ka suured piiriülesed käibemaksupettused ehk karussellpettused, mille raames liigutavad kurjategijad raha erinevate liikmesriikide vahel eesmärgiga hoiduda kõrvale käibemaksu tasumisest.

EPPO on eraldiseisev asutus, mis uurib ELi eelarvepettusi liikmesriikide huvidest sõltumata, ta ei allu ühelegi riigile, vaid tegutseb ELi kui terviku huvides.

Küberkuritegevus läheb aastas maailmale maksma 600 miljardit dollarit, teatasid arvutiturbefirma McAfee ja Washingtonis asuv Strateegiliste ja Rahvusvaheliste Uuringute Keskus (CSIS), vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti aasta tagasi.

86
Tagid:
kriminaalmenetlus, e-tõend, Justiitsministeerium, Urmas Reinsalu, EL
Samal teemal
Küberkuritegevusele kulub aastas 600 miljardit
Reinsalu võitlus äravõetud mänguasjade pärast
Reinsalu umbusaldamine kukkus läbi
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega