Люди

Rekordilises leetrite epideemias on süüdi "uue ebausu" lipukandajad

112
(Uuendatud 15:43 08.03.2019)
Uudised leetritesse haigestumisest saabub lausa iga päev ja need meenutavad rindeteateid. Põhiliseks teavitajaks on Maailma Terviseorganisatsioon (WHO). Lääs süüdistab haiguse levikus Ukrainat.

Irina Alksnis, RIA Novosti

Filipiinidel on epideemia tagajärjel haigestunud 12 000 inimest ning surnud vähemalt 203. Madagaskaril on 2018. aasta oktoobrist alates registreeritud ligi 69 000 nakatumisjuhtu. Hukkunud on õle 550 inimese ja veel oma 300 surmajuhtumit võib selle haigusega seotud olla.

Euroopas nakatus 2018. aastal leetritesse kolm korda rohkem inimesi kui 2017. aastal ja 15 korda enam kui 2016. aastal – üle 82 000 inimese 47 riigis 53-st. Suri neist 72 inimest.

Leetrid laastavad Euroopat >>

Raske olukord on Ukrainas: möödunud aastaga üle 53 000 haigestunu ja ametlikult registreeritud 16 letaalset juhtumit. Kusjuures olukord muutub kiiresti üha hullemaks. Ametlikel andmetel on 28. detsembrist 24. veebruarini, seega vähem kui kahe kuuga haigestunud üle 24 000 inimese ja surnud üheksa. Kuid võimud seisavad kindlalt sel seisukohal, et epideemiat riigis mitte välja kuulutada.

Just meie (Venemaa - toim.) edelapoolset naabrit süüdistab lääs haiguse levikus. "Ukraina leetritepuhangu tagajärjel kasvas haigestumiste arv Euroopas kolmekordseks" – niisuguse pealkirjaga artikkel iilmus neil päevil maailma tuntuimas populaarteaduslikus väljaandes Science.

Poolakad löövad Ukraina geograafilise läheduse tõttu häirekella. 2018. aastal haigestus neil leetritesse 339 inimest, valdavalt novembris ja detsembris. Jaanuarist peale on registreritud juba 380 juhtumit, seega kahe kuuga on ületatud kogu läinudaastane tulemus.

Venemaa andis neil päevil üle 100 000 leetritevaktsiini Valgevenele, kus olukord on küllaltki rahuldav, kuid vabariik on samuti Ukraina naabruse tõttu ohutsoonis. Mandriosa "liidrite" hulgas on ka Serbia (5 076 haigestunut), Prantsusmaa (2 913) ja Itaalia (2 517).

Venemaal on haigestumus kordades madalam – 17,3 juhtumit iga miljoni elaniku kohta. Võrdluseks: Prantsusmaal on selleks näiduks 44,7, Kreekas 196,8, Montenegros 322,6, Gruusias 563,8 ja lausa kohutavad 1209,25 juhtumit miljoni elaniku kohta Ukrainas.

Ometigi haigestus Venemaal möödunud aastal leetritesse 2 256 inimest ning 2017. aastal 725, sageduskasv seega 3,5 korda. Antud hetkel on leetrite puhanguid täheldatud Novosibirskis (52 juhtumit) ja Jekaterinburgis (35).

Euroopas on hüppeliselt kasvanud leetritesse haigestumine >>

Vladimiri oblastis, kus jaanuaris kujunes nakkuskoldeks mustlaslaager (haigestus 25 last), on olukord kontrolli alla saadud. Nakkuskolded tekkisid ka Moskvas, Peterburis ja paljudes piirkondades.

Leetrite ülemaailmse naasmise põhjuste osas on asjatundjad ühel meelel: rahvastiku vaktsineerituse vähenemine. Kusjuures samas kui kolmanda maailma riikides vaktsiini sageli lihtsalt ei jätku, siis läänes on viimase paarikümne aastaga moodi tulnud põhimõttelistel kaalutlustel vaktsineerimisest keeldumine.

Keegi arvab, et selleks pole enam lihtsalt vajadust, kuid levinud on ka seisukoht vaktsineerimise ohtlikusest, mis võib tervist tõsiselt kahjustada. Maailm on unustanud ajad, mil leetrid olid üheks peamiseks laste suremuse põhjuseks.

Tulemusena on WHO poolt tunnustatud tasemele 95 protsendi vaktsineeritud elanikkonna näol – seda ka kindla kaitsena leetrite epideemia eest – aina sagedamini käega löödud.

Äärmiselt kõnekas on taas Ukraina näide. 2000-ndate aastate keskpaigani vastas sealne vaktsineerituse tase täielikult maailma standarditele, ent seejärel hakkas olukurd muutuma.

2008. aastal pälvis üldrahvalikku vastukaja juhtum, kus alaealine järgmisel päeval pärast vaktsineerimist suri. Avalik arvamus süüdistas juhtunus väidetavalt ebakvaliteetset ja ohtlikku vaktsiini, mis, nagu selgus, sattus Ukrainasse UNICEF-i humanitaarabi raames. Tulemusena hakkasid lapsevanemad massiliselt loobuma oma laste vaktsineerimisest.

Räpased ja nakkustkandvad: millise raha küljes on kõige rohkem mikroobe >>

Sellele lisandus arvukalt skandaale tarnete ümber, mille tulemusena vaktsiine mitme aasta vältel Ukraina poolt tegelikult sisse ei ostetud. Mispeale 2010. aastate keskpaigaks oli riigis vaktsineeritud alla poole lastest, mis WHO hinnanguil vastab Somaalia ja Nigeeria tasemele.

Pole midagi imestada, et väljendus nüüdse ülemaailmse liidrikohana nakatumise osas. Taaskäivitatud valtsineerimiskampaanial senimaani veel olulist mõju ei ole.

Eesti elanikud toovad reisidelt kaasa ohtlikke nakkushaigusi, illustreeriv foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

On omamoodi irooniline, et maailm seisis leetrite ulatusliku naasmisega silmitsi hetkel, mil oli kavas selle tõve täielik likviderimine. Just niisuguse eesmärgi püstitas WHO vastavalt ülemaaimsele tegevuskavale vaktsiinide suhtes 2020. aastaks.

Olgu kuis on, riikide reageering sellele väljakutsele näitab nende tõhusust. Ja kõne all on kõik probleemi aspektid – alates elanikkonna vaktsineerimise ulatusest kuni tekkinud puhangukollete avastamise ja kahjutukstegemiseni.

Venemaa näitab antud juhul kahtlemata muljetavaldavat tulemuslikkust, mille puhul toimivad sujuvalt käsikäes nii riiklikud kui ka mitteriiklikud struktuurid: haigestunute isoleerimine, kontroll nendega kokku puutunute seisundi üle, nakkuskollete karantiin, ajutised piirangud vaktsineerimata isikutele ja nii edasi.

Aga tegemist on seesuguse juhtumiga, mil rõõmu tunda ei tule. Sest peamine võitlus käib inimeste arukuse eest – ja siin ei ole tulemused kahjuks kuigi muljetavaldavad. Novosibirski oblasti tervishoiuministeerium on teatanud, et 700 inimesest, kes on haigestunutega vahetult kokku puutunud, on 400 kategooriliselt keeldunud vaktsineerimisest.

Autori arvamus ei pruugi toimetuse seisukohaga kattuda.

112
Tagid:
tervis, nakkushaigus, leetrid, EL, Venemaa, Euroopa, Ukraina
Teema:
Leetrid laastavad Euroopat (22)
Samal teemal
Tõhus koostöö aitas Saaremaal vältida suuremat leetrite puhangut
Saaremaal kinnitati veel kaks leetrite haigusjuhtu
Suurimad ohud tervishoius on mürgistus ja epideemia
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega