"Põletas passi, nüüd tahab koju" Euroopa on ISIS* võitlejate tagasipöördumise vastu

127
(Uuendatud 14:48 05.03.2019)
Euroopas on puhkenud arutelu, kas saab riiki tagasi lubada vangi langenud või oma meelt muutnud "džihaadilõvisid". Saksamaal otsustati vabatahtlikult islamiriigiga* liitunutelt pass ära võtta.

TALLINN, 5. märts — Sputnik. Briti võimud on aga tseremoonitsemise juba ammu lõpetanud - Tema Majesteedi valitsus võtab isegi džihadistide abikaasadelt kodakondsuse ära. Tõsi, kõikidele sellised meetmed siiski ei meeldi - nii inimõiguste aktivistid kui tavakodanikud on selle vastu. Ja nagu alati, on oma mõju selles ka USA president Donald Trumpil.

"Unistavad kojupöördumisest"

Saksamaal leppisid siseministeerium ja justiitsministeerium kokku, et endistelt ISISe* võitlejatelt võetakse kodakondsus, kui nad on täisealised, osalesid sõjategevuses "kalifaadi" poolel (ISIS* toetajad peavad oma organisatsiooni teokraatlikuks riigiks) ja kui neil on lisaks Saksamaa passile veel mingi riigi kodakondsus. Džihadistid, kes juba karistust kannavad, jäävad Saksamaa kodanikeks. Sellest teatasid Saksa telekanalid ja ajaleht Süddeutsche Zeitung.

"Tuhanded välismaalased, sealhulgas Saksamaalt, võitlevad Islamiriigi* poolel. Alguses põletasid nad kaamerate ees Saksa passe ja kuulutasid end kalifaadi kodanikeks," rääkisid ajakirjanikud, "täna viibivad paljud neist Iraagi ja kurdi laagrites Põhja-Süürias ning unistavad koju tagasipöördumisest. <...> Ameeriklased ja kurdid nõuavad nende tagasivõtmist. See on kooskõlas rahvusvahelise õiguse põhimõtetega," kirjeldas Süddeutsche Zeitung Saksa džihadistide kurba saatust, kes ei suuda koju tagasi põgeneda.

Terroristid koju tagasi: mida Trump Euroopalt tahab>>

"Kurdid võitlesid ISISe* vastu niigi praktiliselt üksinda. Oleks vale jätta nad üksi vangistatutega," öeldakse artiklis. Ametlike andmete kohaselt läks Süüriasse ja Iraaki sõdima umbes tuhat Saksamaa kodanikku. Kolmandik neist jõudis koju tagasi, umbes 150 suri. Ülejäänud võeti vangi.

Millal täpselt see õigusnorm jõustub, meedia ega ametiasutused ei täpsusta. Siseministeeriumi ja justiitsministeeriumi ametnike ettevaatlikkust võib mõista. Selline seaduste karmistamine tekitab tingimata kriitikat ja inimõiguste aktivistid meenutavad kindlasti Kolmandat Reichi, kus omal ajal võeti kodakondsus juutidelt ja dissidentidelt. Natsid võtsid passi ka tulevaselt Saksamaa LV kantsler Willy Brandt´ilt. Moraalselt raske otsuse põhjendamiseks peavad võimud ilmselt eeskujuks tooma Austraalia. Seal on islamivõitlejatelt kodakondsus ära võetud alates 2015. aastast.

Trumpi surve

Saksamaa õigusloomele andis tõuke Donald Trump, kes kutsus hiljuti eurooplasi üles "oma islamivõitlejad Süüriast tagasi võtma". Vastasel juhul lasevad ameeriklased nad vabaks. USA president märkis, et Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Saksamaa ja mitmed teised Euroopa riigid peaksid kohtu alla andma üle 800 Süürias vangi võetud terrorirühmituse ISIS* võitleja.

"USA ei taha, et islamivõitlejad Euroopasse imbuksid. Me teeme selleks palju ja kulutame palju. Ka teistel on aeg sellega ühendada," survestas Trump avalikult liitlasi. Saksamaa võimud vastasid, et seda oleks "väga raske" teha. Ühest küljest on kõigil Saksa kodanikel õigus oma kodumaale tagasi pöörduda. Teisest küljest ei ole eriti selge, kuidas uurimist läbi viia. Kuna tunnistajad jäävad Lähis-Idasse, ei ole tõenditeta võimalik süüdimõistvat kohtuotsust teha.

"Kalifaadi lõvikutsikad" — islamiterroristide kohutav pärandus>>

Siseminister Horst Seehofer esitas võitlejate repatrieerimiseks mitmeid tingimusi. Esiteks peab igaühe kohta olema koostatud toimik ning nende isikuandmeid tuleks kontrollida kohapeal, veel enne endiste džihadistide sisenemist Saksamaale suunduvasse lennukisse. Lisaks peaks Berliin saama olla kindel, et tagasipöördujad ei ohusta mingil viisil riigi julgeolekut. Üldiselt ei takista keegi džihadistide kojupöördumist.

"Rangelt võttes on kõigil Saksamaa kodanikel, sealhulgas neil, keda kahtlustatakse osalemises vaenutegevuses ISISe* poolel, õigus Saksamaale naasta," teatati ametkonnast.

Tšetšeenid hirmutasid sakslasi – migratsiooniseadusi karmistatakse, illustreeriv foto
© Sputnik / Сергей Строителев

Tuleb öelda, et Euroopas ei toetanud kaugeltki kõik USA presidendi üleskutset. Näiteks Taani on kategooriliselt vastu islamivõitlejate naasmisele. Rootsi peaminister Stefan Leuven ütles samuti, et kuningriik ei soovi tagasi võtta kodanikke, kes võitlesid Lähis-Idas ISISe* eest. Peaminister märkis, et Stockholm hoiatas Rootsi passi omanikke mitu aastat Süüriasse reisimise eest. Varem on oma soovimatust näha Euroopa džihadiste Vanas maailmas ka Prantsusmaa välisminister Jean-Yves Le Drian. Suurbritannias ei võeta kodakondsus mitte ainult islamivõitlejatelt, vaid ka nende pereliikmetelt.

Karm Ühendkuningriik

2014. aastal alustas London tagasihoidlikult – võttis Briti kodakondsuse topeltkodakondsusega isikutelt ning välismaal võitlevatelt naturalisatsiooni korras kodakondsuse saanud immigrantidelt. See põhjustas juristide kriitika - nad viitasid ÜRO 30. augusti 1961. aasta konventsioonile, millele Ühendkuningriik on alla kirjutanud. Londonit see ei peatanud. Veelgi enam, lisaks hakati passe ära võtma ka islamivõitlejate sugulastelt.

Veebruari keskel teatati, et Briti kodakondsus võetakse Shamim Begumilt ja puhkes skandaal. 15-aastaselt pettis tüdruk koos kahe koolikaaslasega oma vanemaid, põgenes riigist ja ühines Süürias isalamivõitlejatega. Seal olevat ta justkui abiellunud džihadistiga, kes langes mõne nädala eest vangi. Shamim ise leiti põgenikelaagrist. Veidi varem oli ta poja sünnitanud.

Türgi palus USA-l Süürias asuvad Ameerika baasid endale üle anda>>

Džihadisti abikaasa andis Briti meediale intervjuu, öeldes, et ta "jagab mõningaid Briti väärtusi" ja sooviks koju tagasi pöörduda. Ilmselt oleks talle vastugi tuldud, kui mitte teised tema avaldused. Selgus, et ta ei kahetsenud sugugi islamisõduritega liitumist ja "islami vaenlaste" hukkamist ei pannud ta sugugi pahaks. Shamim kurtis, et "ISIS* ei väärinud võitu, sest seal valitseb korruptsioon ja rõhumine."

Briti võimud jõudsid järeldusele, et noor naine "on ikka veel ISIS* ideoloogia mõju all ja õigustab terroristide julmusi". Tütarlapse Inglismaal elavad vanemad kaebasid võimude tegevuse peale. Valitsus on siiski kindel, et ei riku ÜRO konventsiooni, sest Shamimil on õigus Bangladeshi kodakondsusele. Lisaks võib Ühendkuningriigi 1981. aasta kodakondsusseaduse kohaselt kodakondsusest ilma jätta, kui siseminister leiab, et see on avalikes huvides ning isik ei jää üldse ilma kodakondsuseta.

FSB kindral: USA kavatses Afganistani sõja ajal "islami kalifaadi" luua>>

Tõsi, Shamima "koduriigi" Bangladeshi võimud teatasid, et nad ei luba "džihadilõvi" riiki ega anna talle mingil juhul passi. Taibukas neiu ja tema abikaasa teatasid, et pöörduvad sel juhul Hollandi Kuningriigi poole sealse kodakondsuse saamiseks.

Humaanne meede

Venemaa islamiasjatundja Roman Silantjev märgib, et "endiste islamisõdalaste rehabilitatsioon toob nad harva tagasi normaalsesse ellu tegelikult, mitte sõnades".

"Isegi narkomaanil on rohkem võimalusi kui džihadistil," lisab ekspert. "Mõned riigid - Kasahstan ja Iisrael – võtavad selle eest kodakondsuse ära. Minu arvates on idee õige - kui inimesed tahavad Islamiriiki ehitada, laske neil seda teha spetsiaalselt selleks ette nähtud kohtades. Tegelikult on kodakondsuse äravõtmine humaanne meede. Kodakondsus peaks olema privileeg."

Religioossete uuringute kateedri dotsent Azat Ahhunov tuletab meelde, et "Magribi riigid - Maroko ja Alžeeria - on sellist praktikat pikka aega rakendanud, nad ei võta džihaadi teele asunud esikuid enam tagasi".

"Islamivõitlejate probleem on eriti terav Alžeerias, kus on üle elatud sõda religioosse ekstremismiga. Isegi Saudi Araabia võttis vastu seaduse nende isikute kriminaalvastutusest, kes võitlesid palgasõduritena väljaspool kuningriiki. Keegi ei taha enda juures näha äärmuslikke ideid täispumbatud isikuid. Kuid seal räägitakse sellest, et radikaalil ei tohiks lubada koju pöörduda. Mis puudutab Euroopas käivat arutelu Euroopasse tagasi pöörduvatelt islamivõitlejatelt kodakondsuse äravõtmise üle, siis arvan, et sellised meetmed leiavad vastuseisu. Avalik arvamus on selle vastu," arvab ekspert.

*Venemaal ja paljudes teistes riikides keelustatud terroriorganisatsioon.

127
Tagid:
Donald Trump, USA, EL, terrorioht, terrorist, terrorism, ISIS
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega