Raudtee olematud kaubavood

Eestimaa Rohelised: Rail Balticuga on probleeme

189
(Uuendatud 12:01 05.03.2019)
Eesti keskkonnakaitsjatel ja poliitikutel puuduvad tänaseks andmed Euroopa Komisjoni väidetavast otsusest Rail Balticu projekti rahastamise lõpetamise kohta.

TALLINN, 5. märts – Sputnik, Deniss Pastuhhov. Eesti Rohelistel puudub hetkel teave, mis kinnitaks Euroopa Komisjoni keeldumist Rail Baltic raudtee ehitamist rahastada. 

Sellest teatas partei juhatuse liige Olev-Andres Tinn, kommenteerides meedias ilmunud sõnumit Brüsseli väidetavast kavatsusest projekti toetamine lõpetada.

Vastates Sputnik Eesti küsimusele, ütles Tinn, et tema parteil puudub teave Rail Balticu Brüsseli-poolse rahastamise lõpetamise kohta.

"Aga ma arvan, et rahastamisega on probleeme, nagu muudeski küsimustes," teatas opositsioonipoliitik.

Tinn lisas, et loodetud kaubakoguste puudumine võib tõesti Rail Balticu saatust mõjutada.

"Näiteks paar nädalat tagasi kinnitasid soomlased, et nad ei kavatse ehitada raudteed Põhja-Jäämere äärest lõunasse, aga äriplaanis on arvestatud, et just selle kaudu saabuvad Rail Balticule mõningad kaubavood.

"Kavas oli vedada viis miljonit tonni lasti aastas põhjast lõuna suunas," ütles Tinn, "kusjuures viimase 17 aasta jooksul moodustasid iga-aastased kaubaveod põhjast läbi Eesti lõunasse vaid nelisada tuhat tonni.

Plaanid ei ole absoluutselt reaalsusega kooskõlas ja kui Euroopa Liit neid juhtumisi analüüsima peaks, tuleks tal see projekt sulgeda. Kas seda ka tehakse, on iseküsimus."

Väga kallis geopoliitiline projekt

Sputnik Eesti portaal kirjeldas varem üksikasjalikult Rail Balticu projekti arengut, regioonis on paljudel kahtlusi ettevõtmise majandusliku mõttekuse ja keskkonnamõjude vallas.

Tundub, et ka Balti riikide vahel ei ole projekti juhtimise ja sellele eraldatavate vahendite osas seni üksmeelt.

Soome liitub ametlikult Rail Balticu ühisettevõttega >>

Nagu Sputnik Eesti kirjutas, liitus projektiga Soome – ta kutsuti lepitaja ja juhi rolli - et vältida edasist lõhestumist Balti pealinnade vahel, mis võis samuti EL fondide rahaliste vahendite vähendamiseni viia.

Sellele vaatamata jääb uus raudtee Balti riikide ja kõigi kohalike "peavooluparteide" jaoks prioriteediks, kuid Euroopa Liidu jaoks on see üks kümnest üleeuroopalise tähtsusega transpordikoridorist (TEN-T).

Siiani ei ole alust arvata, et Brüsseli rahalised plaanid Rail Balticu suhtes järsult muutunud oleksid.

EL abivahendite eraldamise vähendamine ambitsioonika projekti elluviimiseks on teoreetiliselt võimalik, kuid selliste järelduste jaoks puudub seni veel dokumentaalne alus.

Ka 4. märtsil toimunud transpordi-, telekommunikatsiooni- ja gaasiministrite Nõukogul Rail Balticut ei puudutatud.

Euroopa rööpmelaiusega Rail Balticut - mille eesmärgiks on ühendada Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopaga - maksumust hinnatakse suuremaks kui 7 miljardit eurot.

Rail Balticu Eesti trass kallineb >>

Raudteest võib saada piirkonna suurim investeering ning Baltimaades peetakse seda geopoliitiliselt äärmiselt oluliseks, kuid paljud majandusteadlased kahtlevad rajatise tasuvuses.

Näiteks Venemaa Strateegiliste Uuringute Instituudi (RISI) ekspert Mihhail Beljajev, keda Sputnik Eesti mõni aeg tagasi tsiteeris, leiab, et kulukate konjunktuursete objektide rajamine hilineb sageli ja nad võivad muutuda "hangunud ehitusprojektideks".

Aja jooksul aga loobutakse neist sujuvalt ning rahulikult täiesti - tegeliku huvi puudumise tõttu investeerida suuri rahasid ilmselgelt kahjumlikesse ettevõtmistesse.

189
Tagid:
majandus, Brüssel, Erakond Eestimaa Rohelised, Rail Baltic
Teema:
Rail Baltic: vastuoluline raudtee (51)
Samal teemal
Austrias arutati Rail Balticuga seonduvat
Avaliku elu aktivistid korraldasid meeleavalduse Rail Balticu vastu
Tallinna-Helsingi tunnel läheb maksma 16 miljardit eurot
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega