NATO sõjaväelased Narva linnuses

Kas Donbass Ida-Virumaal on võimalik - mida arvab Eesti suursaadik USA-s

136
(Uuendatud 12:22 27.02.2019)
Eesti suursaadik Washingtonis Jonatan Vseviov jagas oma mõtteid, kui realistlik on Ukraina sündmuste kordumine Eestis.

TALLINN, 27. veebruar - Sputnik. Paralleelide tõmbamine Ukraina ja Eesti vahel on sobimatu, kuna viimane kuulub NATOsse, koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega, ütles Eesti suursaadik USAs Jonatan Vseviov, kes enne määramist Washingtoni töötas kaitseministeeriumi kantslerina.

Президент США Дональд Трамп и посол Эстонии Йонатан Всевиов
USA president Donald Trump ja Eesti suursaadik USAs Jonatan Vseviov

Vseviov avaldas oma arvamuse Ameerika Häälele Eesti iseseisvuse 101. aastapäeva puhul antud intervjuus. Tema sõnul on Eesti julgeoleku tagatiseks nii NATO põhikirja kurikuulus viies artikkel kui ka vabariigi püüdlused oma kaitsevõime tugevdamiseks.

Loodame NATOle, kuid ei istu ka ise käed rüpes

"Eesti on julgeolekuküsimusi alati tõsiselt võtnud. Oleme tugevalt investeerinud riigikaitsesse ja mõistame, et vabadust ei saa pidada enesestmõistetavaks. Seetõttu kulutame riigikaitsele edaspidi rohkem kui kaks protsenti SKT-st," ütles suursaadik. 

Eestis soovitati raketilööki Peterburi pihta >>

Ta rõhutas, et Eesti on jätkuvalt üks vähestest Euroopa riikidest, kus on kohustuslik ajateenistus "ja elanikkond toetab seda laialdaselt." Vseviov loetles üles kõik Euroopa organisatsioonid, kuhu tema riik kuulub, märkides, et Eesti on "kõige integreeritum riik Euroopas".

Tema arvates on Eesti kaitsevägi nüüdseks paremas valmisolekus ja NATO suhtumine organisatsiooni ees seisvatesse väljakutsetesse pole hilisajaloos kunagi parem olnud. "Nii et Eesti tunneb end turvaliselt," ütles Vseviov.

Vastates küsimusele, kas ta ei tunne ebakindlust Ameerika Ühendriikide liitlasena seoses Ameerika Ühendriikide viimaste kriitiliste avaldustega EL ja NATO suhtes, ütles suursaadik, et ta ei keskendu mitte Washingtoni sõnadele, vaid tegevusele, märkides, et juba kolmandat aastat asub Eestis NATO sõjaline kontingent.

Ta kutsus NATOt üles mitte rahulduma juba saavutatud tulemustega kollektiivse julgeoleku valdkonnas, vaid selles suunas edasi liikuma. "NATO ei ole kunagi olnud nii heas seisus kui täna," ütles Vseviov.

Analoogia Ukrainaga on sobimatu

Mis puutub "Ukraina stsenaariumi" võimalikku kordumist Eestis, siis kordas ta standardset lauset, et "mistahes agressioon NATO territooriumile toob automaatselt kaasa viienda artikli – kollektiivkaitse - käivitamise ja sellel saavad olema agressorile katastroofilised tagajärjed." Vseviovi sõnul on Eesti liitlased kahtlemata "täiesti võimelised" teda kaitsma.

"Kõige eesmärgiks, mida me teeme sõjalise planeerimise, õppuste või NATO liitlasvägede kohaloleku valdkonnas, on saata signaal, et me suudame ennast kaitsta," ütles ta, lisades, et seda tehakse ka selleks, et "halvimat stsenaariumi" vältida.

"Eesti suhtes ei saa me tõmmata paralleele Ukraina ja sealse traagilise sõjaga," ütles Vseviov.

Eesti suursaadik väljendas vaatamata suhteliselt suurele majanduslikule kahjule, mida Tallinna ustavus USA ja EL kehtestatud Venemaa-vastastele sanktsioonidele kaasa toob, lootust, et ühel päeval suudab Eesti sanktsioonidest vabaneda ja suhted Venemaaga normaliseerida.

Ameerika Hääle vene teenistus loodi 1947. aastal külma sõja alguses. 1948. aastal keelati nn Smith-Mundti seadusega Ameerika Ühendriikide territooriumil Ameerika Hääle (ja sellega seotud meedia) levitamine, et mitte mõjutada ameeriklasi "kognitiivse dissonantsiga sise- ja välispropaganda vahel."

Viiendat artiklit ei lähe Eestile vaja

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et seoses "Venemaa heidutamisega" alustas NATO taktikaline grupp 2017. aasta aprillis sõjalist missiooni NATO idatiival. Praegu teenivad Eestis Briti ja Belgia sõjaväelased.

Venemaa on omakorda korduvalt rõhutanud, et nii NATO kui ka selle üksikute liikmesriikide avaldused võimaliku Venemaa "agressiooni" kohta on ettekäändeks Lääne vägede saatmiseks Venemaa piiridele.

Alliansi sõjalised kontingendid Eestis, Leedus, Lätis, Poolas ja teistes Ida-Euroopa riikides kasvavad. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu hinnangul on "Venemaa ohu" hüsteeria taustal suurenenud Venemaa piiril olevate vägede arv seitse korda.

Moskva on korduvalt rõhutanud, et Venemaa ei kavatse kedagi rünnata, ja Põhja-Atlandi Liit kasutab Lääne-hüsteeriat, et suurendada sõjaliste kontingentide ja sõjalise varustuse hulka Venemaa piiril.

136
Tagid:
NATO, poliitika, Jonatan Vseviov, USA, Venemaa, Ukraina, Eesti
Samal teemal
Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks
Narva pole Krimm, vaid palju hirmsam - Briti ajakirjanikud teavad
Miks peaksid ameeriklased Eesti eest surema