NATO sõjaväelased Narva linnuses

Kas Donbass Ida-Virumaal on võimalik - mida arvab Eesti suursaadik USA-s

157
(Uuendatud 12:22 27.02.2019)
Eesti suursaadik Washingtonis Jonatan Vseviov jagas oma mõtteid, kui realistlik on Ukraina sündmuste kordumine Eestis.

TALLINN, 27. veebruar - Sputnik. Paralleelide tõmbamine Ukraina ja Eesti vahel on sobimatu, kuna viimane kuulub NATOsse, koos kõigi sellest tulenevate tagajärgedega, ütles Eesti suursaadik USAs Jonatan Vseviov, kes enne määramist Washingtoni töötas kaitseministeeriumi kantslerina.

Президент США Дональд Трамп и посол Эстонии Йонатан Всевиов
USA president Donald Trump ja Eesti suursaadik USAs Jonatan Vseviov

Vseviov avaldas oma arvamuse Ameerika Häälele Eesti iseseisvuse 101. aastapäeva puhul antud intervjuus. Tema sõnul on Eesti julgeoleku tagatiseks nii NATO põhikirja kurikuulus viies artikkel kui ka vabariigi püüdlused oma kaitsevõime tugevdamiseks.

Loodame NATOle, kuid ei istu ka ise käed rüpes

"Eesti on julgeolekuküsimusi alati tõsiselt võtnud. Oleme tugevalt investeerinud riigikaitsesse ja mõistame, et vabadust ei saa pidada enesestmõistetavaks. Seetõttu kulutame riigikaitsele edaspidi rohkem kui kaks protsenti SKT-st," ütles suursaadik. 

Eestis soovitati raketilööki Peterburi pihta >>

Ta rõhutas, et Eesti on jätkuvalt üks vähestest Euroopa riikidest, kus on kohustuslik ajateenistus "ja elanikkond toetab seda laialdaselt." Vseviov loetles üles kõik Euroopa organisatsioonid, kuhu tema riik kuulub, märkides, et Eesti on "kõige integreeritum riik Euroopas".

Tema arvates on Eesti kaitsevägi nüüdseks paremas valmisolekus ja NATO suhtumine organisatsiooni ees seisvatesse väljakutsetesse pole hilisajaloos kunagi parem olnud. "Nii et Eesti tunneb end turvaliselt," ütles Vseviov.

Vastates küsimusele, kas ta ei tunne ebakindlust Ameerika Ühendriikide liitlasena seoses Ameerika Ühendriikide viimaste kriitiliste avaldustega EL ja NATO suhtes, ütles suursaadik, et ta ei keskendu mitte Washingtoni sõnadele, vaid tegevusele, märkides, et juba kolmandat aastat asub Eestis NATO sõjaline kontingent.

Ta kutsus NATOt üles mitte rahulduma juba saavutatud tulemustega kollektiivse julgeoleku valdkonnas, vaid selles suunas edasi liikuma. "NATO ei ole kunagi olnud nii heas seisus kui täna," ütles Vseviov.

Analoogia Ukrainaga on sobimatu

Mis puutub "Ukraina stsenaariumi" võimalikku kordumist Eestis, siis kordas ta standardset lauset, et "mistahes agressioon NATO territooriumile toob automaatselt kaasa viienda artikli – kollektiivkaitse - käivitamise ja sellel saavad olema agressorile katastroofilised tagajärjed." Vseviovi sõnul on Eesti liitlased kahtlemata "täiesti võimelised" teda kaitsma.

"Kõige eesmärgiks, mida me teeme sõjalise planeerimise, õppuste või NATO liitlasvägede kohaloleku valdkonnas, on saata signaal, et me suudame ennast kaitsta," ütles ta, lisades, et seda tehakse ka selleks, et "halvimat stsenaariumi" vältida.

"Eesti suhtes ei saa me tõmmata paralleele Ukraina ja sealse traagilise sõjaga," ütles Vseviov.

Eesti suursaadik väljendas vaatamata suhteliselt suurele majanduslikule kahjule, mida Tallinna ustavus USA ja EL kehtestatud Venemaa-vastastele sanktsioonidele kaasa toob, lootust, et ühel päeval suudab Eesti sanktsioonidest vabaneda ja suhted Venemaaga normaliseerida.

Ameerika Hääle vene teenistus loodi 1947. aastal külma sõja alguses. 1948. aastal keelati nn Smith-Mundti seadusega Ameerika Ühendriikide territooriumil Ameerika Hääle (ja sellega seotud meedia) levitamine, et mitte mõjutada ameeriklasi "kognitiivse dissonantsiga sise- ja välispropaganda vahel."

Viiendat artiklit ei lähe Eestile vaja

Sputnik Eesti on juba kirjutanud, et seoses "Venemaa heidutamisega" alustas NATO taktikaline grupp 2017. aasta aprillis sõjalist missiooni NATO idatiival. Praegu teenivad Eestis Briti ja Belgia sõjaväelased.

Venemaa on omakorda korduvalt rõhutanud, et nii NATO kui ka selle üksikute liikmesriikide avaldused võimaliku Venemaa "agressiooni" kohta on ettekäändeks Lääne vägede saatmiseks Venemaa piiridele.

Alliansi sõjalised kontingendid Eestis, Leedus, Lätis, Poolas ja teistes Ida-Euroopa riikides kasvavad. Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu hinnangul on "Venemaa ohu" hüsteeria taustal suurenenud Venemaa piiril olevate vägede arv seitse korda.

Moskva on korduvalt rõhutanud, et Venemaa ei kavatse kedagi rünnata, ja Põhja-Atlandi Liit kasutab Lääne-hüsteeriat, et suurendada sõjaliste kontingentide ja sõjalise varustuse hulka Venemaa piiril.

157
Tagid:
NATO, poliitika, Jonatan Vseviov, USA, Venemaa, Ukraina, Eesti
Samal teemal
Eesti otsib võimalusi venekeelse elanikkonna integreerimiseks
Narva pole Krimm, vaid palju hirmsam - Briti ajakirjanikud teavad
Miks peaksid ameeriklased Eesti eest surema
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega