Isejuhtiv auto, illustreeriv foto

Brüssel "õpetab" autosid juhtide kainust kontrollima

100
(Uuendatud 11:21 23.02.2019)
Euroopa Parlamendi saadikud leppisid kokku täiendavate turvasüsteemide nimekirjas, millega tuleb varsti varustada kõik uued sõidukid. Autod muutuvad kindlasti kallimaks ja Euroopa teed võibolla ohutumaks.

TALLINN, 23. veebruar - Sputnik, Aleksei Toom. Euroopa Parlamendi saadikud leppisid kokku seadmete nimekirjas, millega tuleb lähitulevikus varustada kõik uued autod. Brüssel kavatseb oluliselt maanteetranspordi ohutust suurendada, kohustades kõiki autotootjaid ja -müüjaid varustama autod süsteemidega, mis võivad oluliselt autode hinda tõsta.

Eestis on Pärnu linna jagu rahvast alkoholist sõltuvuses >>

Parlamendi Euroopa siseturukomisjoni liikmed täiendasid Euroopa Komisjoni ettevalmistatud ettepanekuid arutades neid veelgi rangemate nõuetega varustusele ja selle ohutusele, teavitas Euroopa Parlamendi pressiteenistus.

Saadikud ei varja, et kohustuslikud mehaanilised ja elektroonilised süsteemid, mis ei lase juhil ohutuseeskirju rikkuda, peaksid "harjutama inimest järk-järgult robootilise transpordi kasutamisega".

Siseturukomisjoni ettepanekud tuleb veel läbi arutada ka teistes asjassepuutuvates komiteedes ja Euroopa Parlamendi istungjärgul ning seejärel kooskõlastada EL Nõukoguga.

Autotootjatele esitatavaid nõudeid võidakse ka leevendada, kuid need muutused ei saa ilmselt olema märkimisväärsed, isegi kui võtta arvesse tööstusharu tõenäolist vastuseisu.

Auto kontrollib juhi kainust

Parlamendiliikmed leidsid, et lähitulevikus (millal täpselt, on veel ebaselge) peaksid kõik EL riikides toodetud ja müüdavad autod olema varustatud näiteks "nutika" kiiruse kontrollisüsteemiga, millest Sputnik Eesti on varem kirjutanud.

Kohus saatis raskes joobes autot juhtinud mehe vangi >>

Juhi käitumist ja tähelepanuvõimet peaksid jälgima juhi väsimuse ja hajameelsuse avastamise süsteemid (kui auto hakkab vibama ja ületab pidevjooni teel), kainust - süsteem tuvastab kõrgendatud alkoholisisalduse juhi veres (hingeõhu andur roolil või mootori käivitusnupul olev infrapunaandur), kohustuslikuks muutub ennetava hädapidurduse süsteem.

Euroopa Komisjoni ettepanekul nõudsid ka saadikud, et kõikidel sõidukitüüpidel oleks hädaseiskamissüsteem, tagurdamise helisignaal ja teemärgistuse jälgimise süsteem.

Lisaks kavatsetakse kehtestada, et tootjad või edasimüüjad varustaksid kõik autod hädaolukorra andmete salvestamise süsteemidega (videoregistraatorite - DVR-idega, mida täiendatakse "mustade kastide" taoliste seadmetega, nagu Vormel 1 autodel).

Samuti muutub autodele kohustuslikuks tarkvara, mis kaitseks nende arvutisüsteeme häkkimise ja küberrünnakute eest. Saadikud nõuavad, et autotootjad muudaksid kõik need ohutus- ja turvasüsteemid mugavaks ja lihtsaks ning varuksid müüjad ja ostjad vastavate arusaadavate juhistega.

Kõige ettevaatlikum juht on robot

Mõningaid loetletud süsteeme Euroopa autotootjad "uhkemates" automudelites juba kasutavad või pakuvad klientidele võimalust nende paigaldamiseks lisavarustusena. Teisi süsteeme kasutatakse praegu ainult raskeveokitel või bussidel.

Ülejäänud on veel praktiliselt tundmatud või paigaldatakse neid uutele autodele harva. On ka selliseid, millest Eestis teatakse väga vähe isegi automüüjate seas.

Saksamaa sulgeb oma linnaväravad diiselautodele >>

Sputniku poolt automüüjate seas anonüümselt läbiviidud uuring näitas, et ükski suurim automüüja ei ole valmis praegu ega lähitulevikus pakkuma kõiki nimetatud komplekti turvasüsteeme. Ja mis kõige tähtsam, keegi ei võta öelda, kui palju see maksab. Kuid on selge, et kõik koos tõstavad uute autode hindu vähemalt tuhande või isegi kahe tuhande euro võrra.

Brüssel ei väsi meelde tuletamast, et igal aastal hukkub Euroopa teedel üle 25 tuhande inimese, vigastatuid on rohkem kui sada tuhat. Veel kümme aastat tagasi olid need kurvad näitajad mitu korda suuremad, kuid juba mitu aastat ei ole Euroopa suutnud neid enam vähendada, mis tähendab vajadust radikaalsete meetmete järele.

Liiklusõnnetuste ja tragöödiate peamine põhjus on endiselt sõiduki kõige ebakindlam element - juht. Kui võtta temalt võimalus keegi alla ajada või millelegi otsa sõita, tähendaks see hukkunud ja vigastatud inimeste arvu, kindlustusmaksete ja muude liiklusõnnetustest tingitud rahaliste ja majanduslike kaotuste vähenemist.

Sellest seisukohast tundub rooli taga olev robot palju eelistatavam kui inimene. Eriti, kui arvestada, et autopiloot ei joo enne rooli taha istumist kindlasti liiga palju.

Alkoholist põhjustatud suremus Eestis
© Sputnik / Deniss Grabussov
Alkoholist põhjustatud suremus Eestis
100
Tagid:
müüjad, tootja, ühiskond, turvalisus, Euroopa Parlament, EL, alkohol, auto
Samal teemal
Isejuhtiv või isepäine: kas pole ohtlik sõita ilma juhita bussiga
Perearst roolijoodikutest: õudne, aga see on vaid jäämäe tipp
Maanteeamet alustab Tallinnas keelava fooritule eiramise automaatkontrolli testperioodiga
Inimesed alahindavad kiiruse ületamisest tulenevaid riske
Mehed satuvad liiklusõnnetustesse kolm korda sagedamini
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega