Madridi Ülikooli poliitikateaduse ja sotsioloogia professor Jorge Verstrynge

Politoloog: Lääs pole lõhenenud, ta on alati olnud Venemaa vastu

94
(Uuendatud 11:43 22.02.2019)
Madridi Ülikooli poliitikateaduse ja sotsioloogia professor Jorge Verstrynge selgitas Sputnikule, miks lääneriigid ei taha näha, et Venemaa tegevus on kaitse-, mitte ründeiseloomuga.

TALLINN, 22. veebruar - Sputnik. Kommenteerides Lääne reaktsiooni president Vladimir Putini iga-aastasele läkitusele Föderaalkogule, juhtis Jorge Verstrynge tähelepanu, et Lääs süüdistab Venemaad kasvavates pingetes Ameerika Ühendriikidega, mitte vastupidi.

Vladimir Putin kinnitas USA luurajate suurimaid kartusi >>

"Ei võeta arvesse, et Ameerika Ühendriigid loobusid esimesena lepingust (kesk- ja lühimaarakettide likvideerimise leping – INF), mitte Venemaa, sest inimestel on nii lihtsam mõelda, et Ameerika Ühendriigid kaitsevad neid aga Venemaa ründab. Neid on aastakümneid nii õpetatud ja peale on kasvanud mitu põlvkonda. Selle muutmiseks kulub väga palju aega, kui seda üldse saabki muuta," ütles politoloog intervjuus portaalile Sputnik Mundo.

Tema sõnul ei ole USA eesmärk Venemaa suhtes - riiki alandada - muutunud NSV Liidu aegadest saadik.

Rooda: Venemaa "eksperdid" ei tea, millest räägivad >>

Rääkides ajakirjanduse, sealhulgas Hispaania ajakirjanduse erapoolikusest, märkis Verstrynge, et see teenib Ameerika Ühendriikide huve, mistõttu süüdistab Venemaa presidenti pingete kasvus suhetes Washingtoniga ja õigustab Washingtoni tegevust.

Poliitikateadlase sõnul ei ole Hispaania ajakirjandusele mõtet tähelepanu pöörata, sest see on peamiselt Ameerika-meelne ja enamasti "praht".

"Meedia on ära ostetud. Teda ei peagi ära ostma rahaga. Teda saab ära osta mõjuvõimuga, reisidega USAsse, kutsetega USA saatkonda Madridis. Nad on äraostetavad. (...) Ma ei saa öelda, et läänemaailm on lõhenenud, ta on alati olnud Venemaa vastu," ütles Verstrynge.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Venemaa presidendi läkitus Föderaalkogule põhjustas NATO terava reaktsiooni. Näiteks NATO pressiesindaja asetäitja Piers Cazalet kommenteeris Vladimir Putini sõnu Venemaa võimaliku vastuse kohta INF-lepinguga keelatud rakettide võimalikule paigutamisele Euroopasse, et Põhja-Atlandi Liit peab "Venemaa poole avaldust liitlaste sihikule võtmise kohta vastuvõetamatuks" ega taha uut võidurelvastumist.

Putin: meie sõjaline vastus USA agressioonile >>

Venemaa välisministeerium reageeris Põhja-Atlandi liidu murele irooniaga. "Milleks kohe närvitseda," ütles Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova.

Välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova
© Sputnik / Екатерина Чеснокова

"Täpselt aasta tagasi hakkasid Lääne partnerid üksteise võidu rääkima, et "Venemaa multifilme" uusimatest relvadest ei maksa karta ja et kõik see on Kremli bluff. Ja nüüd siis äkki on nad "mõistnud", et "on sihikul" ja hakkasid isegi "aru saama", mille küljes see sihik on," kirjutas ta Facebookis irooniliselt.

Zahharova rõhutas, et Moskva ainult vastab Põhja-Atlandi Liidu tegevusele. "Kas te tõesti lootsite, et pärast NATO laienemist, USA lahkumist raketitõrjelepingutest, Ameerika kontingendi suurendamist Euroopas ja kollektiivse Lääne lõputut sekkumist suveräänsete riikide siseasjadesse hakkame me nendega selfie'sid tegema," kirjutas diplomaat.

Venemaa president Vladimir Putin puudutas 20. veebruaril Föderaalkogu ees esinedes ka USA ühepoolset taganemist INF lepingust. Muuhulgas kinnitas ta, et kõigile ohtudele riigi julgeolekule antakse kindlasti vastus.

94
Tagid:
poliitika, läkitus, kaitse, Lääs, Venemaa, Vladimir Putin
Samal teemal
Kuidas Vene "Avangard" jõudude globaalse tasakaalu taastas
Venemaa Kaitseministeerium avaldas video ülihelikiirusega raketi "Avangard" katsetamisest
Unikaalne video mehitamata allveeseadme "Poseidon" katsetamisest polügoonil
"Poseidon" paneb hirmust värisema – raputab NATO-gi laiali